Paroodi-koodi-oodiaid. Kirjanduslikke paroodiaid ja muid pilalugusid
Paroodi-koodi-oodiaid. Kirjanduslikke paroodiaid ja muid pilalugusid
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- EKP Keskkomitee Kirjastus | 1969
- 112 lk | Pehmekaaneline | 133 x 200 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Uno Lahe kogumik „Paroodi-koodi-oodiaid. Kirjanduslikke paroodiaid ja muid pilalugusid“ esindab eesti huumorikirjanduse vaimukamat ja mängulisemat poolt, ühendades keelelise leidlikkuse, kirjandusliku paroodia ja sotsiaalse pilke. Raamatusse koondatud tekstid matkivad tuntud autorite stiili, jäljendades nende lauseehitust, kujundikeelt ja maailmavaatelist hoiakut. Paroodiate sihtmärgiks on nii klassikalised kui kaasaegsed kirjanikud, kelle loomingust nopitakse üles äratuntavad jooned ning pööratakse need karikeerivaks võtteks. Lahe tekstid ei ole üksnes naljategemised kirjanduse arvelt, vaid ka omalaadne austusavaldus – et parodeerida, tuleb hästi tunda algmaterjali.
Kogumiku tonaalsus varieerub peenest irooniast kuni vaheda satiirini. Laht ei piirdu üksnes kirjanduslike eeskujude pilamisega, vaid puudutab ka kirjutamise institutsiooni laiemalt, kommenteerides vihjamisi toonast ideoloogilist konteksti ning loomingu ja tsensuuri omavahelist pinget. Ta kasutab rohkelt sõnamängu, allusioone ja ootamatuid keelelisi pöördeid, mis muudavad tekstid mitmekihiliseks ning pakuvad äratundmisrõõmu lugejale, kes tunneb eesti kirjanduse kaanonit. Samas on kogumik ligipääsetav ka neile, kes tunnevad huvi keele kui mänguruumi vastu. Lood on erinevas pikkuses ja laadis, mis loob vaheldusrikka ja elava kogemuse.
Uno Laht (1924–2008) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja humorist, kelle sulest ilmus rohkelt pilkelugusid, epigramme ja ühiskonnakriitilisi tekste. Tuntud oma terava keele ja täpse stiilitunnetuse poolest, oli ta Nõukogude perioodil üks neist, kes oskas sõnade kaudu piire nihutada ja lubatu ja lubamatu vahel laveerida. „Paroodi-koodi-oodiaid“ kuulub tema varasemasse loomingusse ning demonstreerib tema annet tabada tooni ja meelelaadi, mis teeb paroodiast midagi enamat kui pelgalt naljategemise – sellest saab ka peegeldus sellest, kuidas ühiskond loovust ja kirjandust mõistab ja piiritleb.
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
