Kassari

Uno Kiisa teos „Kassari“ on kirjelduslik ja rahulikus tempos kulgev portree ühest väikesest Eesti saarest, mis asub Hiiumaa kagunurgas. Raamat toob esile Kassari looduse, ajaloopärandi ja igapäevase elu, ühendades isikliku vaatlusvõime dokumenteeriva stiiliga. Autor ei keskendu üksnes maastikule, vaid pöörab tähelepanu ka inimestele, nende kommetele ja töödele, mis ajas muutunud. Looduse ja kultuuri põimumine annab Kassari kujutamisele sügavuse, kus vaiksed vaated ja aeglaselt kulgev elu rulluvad lahti detailirohkete kirjelduste kaudu.

Kiisa lähenemine on tähelepanelik ja keskendunud, ta ei püüa saart idealiseerida, vaid talletab selle mitmekihilisust: vaikseid randu, laiu rohumaid, vanu talukohti, suve- ja talveilme vaheldumist. Eraldi osa on pühendatud Kassari seotusele kultuurilooga, sealhulgas kirjanik Jakob Liivi ja teiste kohalike vaimuinimeste tegevusele. Samuti kajastab teos kohalikku keelepruuki, uskumusi ja rahvajutte, mis aitavad mõista, milline oli elu väikeses kogukonnas enne moderniseerumise süvenemist. Raamatust kujuneb vaikne austusavaldus saare omailmale, mida Kiisa esitab ilma liigsete üldistusteta.

Uno Kiisa oli ajakirjanik ja kirjanik, kelle looming keskendus sageli looduslähedastele ja perifeersetele piirkondadele Eestis. Tema teosed, sealhulgas „Kassari“, kannavad endas dokumentaalset joont, kuid ei välista isiklikku häält ega intiimset ruumitaju. Kiisa stiil on vaoshoitud, ent tundlik – ta ei tõtta järelduste ega hinnangutega, vaid laseb kohapealsel elul end ise avada. „Kassari“ on nii geograafiline kui ka kultuuriline lähenemine Eesti äärealadele, pakkudes mõtlikku lugemiskogemust neile, kes hindavad vaikseid, tähelepanelikke pilke paikadele, mis sageli jäävad suurematest jutustustest kõrvale.