Ei mingit Baden-Badenit

Undinė Radzevičiūtė romaan „Ei mingit Baden-Badenit“ on iseloomulik näide autori mängulisest ja samas nõudlikust stiilist. Teos ei järgi klassikalist jutustamisviisi, vaid pakub lugejale lühilausetest ja nappidest kirjeldustest koosnevat teksti, kus igal detailil võib olla varjatud tähendus. Autor loob olukordi ja tegelasi, kelle motiivid jäävad sageli lahtiseks, justkui kutseks lugejale ise seoseid luua. Romaanis kohtab ootamatuid üleminekuid ning aja ja ruumi piirid hägustuvad, andes tekstile eripärase fragmentaarse rütmi.

Loo keskmes pole mitte niivõrd lineaarne sündmustik, vaid atmosfäär ja tegelaste omavahelised pinged. Radzevičiūtė kasutab irooniat ja groteski, et peegeldada nii ajalugu kui ka argielu, ilma et ta kummagi ees aukartust tunneks. Romaan kutsub lugejat mängima – iga napp vihje ja iga katkestatud lause on justkui mõistatus, mis ootab lahtimõtestamist. Tulemuseks on tekst, mis võib esmapilgul tunduda karge ja katkendlik, ent pakub süvenemisel rikkalikku tõlgendusruumi ja äratundmishetki. See on proosa, mis ei anna lihtsaid vastuseid, vaid sunnib otsima varjatud seoseid.

Undinė Radzevičiūtė (sündinud 1967) on Leedu nüüdiskirjanik, kes on tuntud oma lühilauselist ja minimalistlikku stiili viljeleva proosa poolest. Enne kirjandusele pühendumist töötas ta reklaami ja televisiooni valdkonnas ning on õppinud kunstiajalugu. Tema teosed on pälvinud tähelepanu nii Leedus kui ka rahvusvahelisel areenil, sealhulgas Balti Assamblee kirjandusauhinna. Radzevičiūtė loomingut iseloomustavad julged teemavalikud, ootamatu huumor ja piiride kompamine, mille kaudu ta on kujunenud üheks omanäolisemaks hääleks Baltimaade nüüdiskirjanduses.