Roosi nimi

Umberto Eco romaan „Roosi nimi” viib lugeja 1327. aastasse Itaalia Alpidesse, kus benediktiini kloostris hakkavad toimuma kummalised ja hirmuäratavad sündmused. Mungad surevad salapärastel asjaoludel ning kogu kogukonda valdab teadmatus ja hirm. Kloostrisse saabub frantsiskaani munk William Baskerville, kelle ülesandeks on lahendada saladuslikke surmasid ümbritsev mõistatus. Koos oma abilise, noviits Adso von Melkiga hakkab ta samm-sammult kloostri varjatud kihte lahti harutama, liikudes läbi keeruliste sümbolite ja märkide maailma.

Romaani eripära seisneb mitmekihilisuses: see on ühtaegu põnevuslugu, filosoofiline mõistulugu ja kultuurilooline sissevaade keskaja ellu. Eco põimib loo sisse arutlused usust, teadmiste jahtimisest ja tõe olemusest, sidudes need pingelise detektiivilooga, kus igal märgil ja sümbolil on oma tähendus. William Baskerville on teravapilguline mõtleja, kelle oskus sümboleid tõlgendada ja seoseid luua viib ta samm-sammult lähemale kloostrit varitsevale saladusele. Lugeja satub seeläbi keskkonda, kus teadmiste hoidmine ja keelamine, usu dogmad ja inimlikud kired põrkuvad ühtseks pingeliseks tervikuks.

Umberto Eco (1932–2016) oli Itaalia semiootik, filosoof, esseist ja kirjanik, kelle looming ühendas teadusliku täpsuse ja ilukirjandusliku mängulisuse. „Roosi nimi” oli tema esikromaan, mis ilmus 1980. aastal ja saavutas ülemaailmse menuki staatuse. Eco suutis ühendada kriminaalse intriigi süvitsi mineva kultuuriloolise ainesega, pakkudes ühtaegu põnevust ja intellektuaalset väljakutset. Romaanist on saanud 20. sajandi maailmakirjanduse klassika, mille mõju ulatub kirjandusest filmikunstini, ja see on jäänud üheks tema tuntumaist ning loetumaist teostest.