Füüsika gümnaasiumile 2. osa

Õpik on „Füüsika gümnaasiumile” I osa jätk, mis koondab gümnaasiumi III–IV kursuse põhiteemad ühtseks töövahendiks. Teos liigub elektriõpetusest (laeng, väli, potentsiaal, vool, takistus, jadas- ja rööpahelad) magnetismini (magnetväli, jõujooned, Lorentzi jõud, soomus- ja pooliilmingud), sealt elektrodünaamikasse (induktsioon, Lenz’i reegel, vahelduvvoolu põhimudelid, resonants, energiabilanss) ning lõpetab optikaga (geomeetriline kujutis, peeglid ja läätsekujutised, murdumine, dispersioon, lihtne interferents ja difraktsioon). Iga alajaotus hoiab sama rütmi: mõiste või seadus, selle formaalne kuju ja mõõtühik, joonis või skeem, seejärel tüüpnäide ning ülesannete plokk. Nii saab peatüki avada definitsioonist, testida arusaamist valemiga ning kontrollida enesetöös lahenduskäiku, kus tähelepanu on sammude järjekorral ja ühikute sobivusel. Esitus toetub tähistuste korrapärale ja selgetele viidetele, et samad sümbolid kannaksid sama sisu kogu kursuse ulatuses.

Kasutuses on õpiku tuum praktiline. Ahelate, väljade ja kiirtega seotud joonised on lahenduse osa, mitte illustratsioon; igale mudelile on lisatud piirangud, mis aitavad eristada ideaalset ja mõõdetavat olukorda. Ülesanded vahetuvad kvalitatiivsetest küsimustest numbriliste arvutusteni, et harjutada nii põhjendust kui ka arvutusdistsipliini. Labori- ja demonstratsioonivihjed seovad teooria mõõtmisega: pinge ja voolu mõõteskeemid, induktsiooni näited, lihtne optikapink. Õpetaja saab peatükke tõsta vastavalt klassi tempole; õppija leiab iga teema lõpus kontrollpunktid, millega hinnata, kas seadus, tingimus ja tulem moodustavad sidusa rea. Õpiku kõrval on olemas sama kursust kattev küsimuste- ja ülesannetekogu, mis peegeldab sama jaotust ning sobib korduseks ja eksamiharjutusteks.

Teos eeldab järjekindlat logiraamatut: valem, asendus, ühikud, vahevastus, hinnang tulemusele. Elektri ja magnetismi peatükkides hoiab võtit skeemide selgus ja lähte-eelduste tähistamine; elektrodünaamikas lisandub faasi ja keskmistamise distsipliin; optikas tagab edu kiirte konstruktsioon enne arvutust. Õpik ei suru peale kõrvalteid, vaid pakub läbiva töövoo, mis aitab ülesande lahti võtta samade küsimustega iga kord: mis on süsteem, millised on piirid, milline seos on rakendatav, kuidas kontrollida tulemust reaalse mõõdu vastu. Nõnda toimib raamat tervikuna nii tunnis kui iseseisval õppimisel, seades mõiste, seose ja mõõtmise ühte järjekorda, millele toetub kogu kursuse edasine mõistmine.