Füüsika gümnaasiumile 1. osa

Füüsika gümnaasiumile 1. osa on gümnaasiumiõpik, mis avab füüsika põhikursuse esimesed suured teemad: mehaanika ja molekulaarfüüsika. Raamat järgib gümnaasiumi ainekava ja moodustab sarja avaosa, millele järgnevad elektri, magnetismi, optika ning aine ehituse käsitlused teistes köidetes. Õpik aitab siduda põhikoolis omandatud teadmised süsteemsemaks tervikuks, keskendudes liikumise ja jõudude seostele, energia ja impulsi jäävuse ideele ning osakeste mikromaailmale, mis määrab gaaside, vedelike ja tahkete kehade käitumise.

Teos ei piirdu pelgalt valemite ja definitsioonidega, vaid sisaldab lähenemist, kus teooria on seotud ülesannete ja mõtestava aruteluga. Õpiku struktuur on kooskõlas sama sarja järgmiste osadega: keerukamat matemaatilist tehnikat nõudvad küsimused on eraldi probleemidena välja toodud ja iga peatüki lõpus on küsimused aruteluks, mis suunavad õppijat põhjendama ja üldistama, mitte ainult lahenduskäike kordama. Lisaks on sisse põimitud lühikesed ülevaated tuntud füüsikutest ja füüsika ajaloo tähtsamatest etappidest, mis seovad kursuse sisu laiemasse teaduslikku ja kultuurilisse tausta. Sama teemaderingile vastab eraldi küsimuste ja ülesannete kogu, mis toetab õpiku kasutamist.

Raamat sobib nii gümnaasiumi esimeste füüsikakursuste põhitekstiks kui ka hilisemaks kordamisallikaks riigieksamiks valmistumisel. Õpetajale pakub see selget raamistikku kursuse ülesehitamiseks ning võimalust siduda teooria arutelu ja probleemülesannetega, õpilasele aga võimalust liikuda samm-sammult lihtsamalt keerulisemale, jälgides, kuidas igapäevased nähtused seostuvad üldiste seaduspärasustega. Õpik sobib kasutamiseks ka juhul, kui koolis on paralleelselt teisi materjale: Ugaste koostatud sari on olnud pikka aega üks riiklikult soovitatud gümnaasiumi füüsikaõpikuid ning ühtlustab mehaanika ja molekulaarfüüsika käsitluse üle Eesti erinevates koolides.