Liiga palju head teatrit. Teatrikirjutisi 1964 - 2005

Ülo Tontsi kogumik „Liiga palju head teatrit. Teatrikirjutisi 1964–2005“ koondab üle nelja aastakümne jooksul ilmunud arvustusi, artikleid ja esseid, milles kajastub ühe tähelepaneliku teatrikriitiku pilk Eesti teatri arengule. Teos pakub laiapõhjalise ülevaate ajast, mil Eesti teater läbis mitmeid muutusi – alates nõukogudeaegsest repertuaaripoliitikast kuni iseseisvusaja loomingulise pluralismini. Tontsi kirjutised ei paku pelgalt etenduste hinnanguid, vaid käsitlevad lavastusi, näitlejatöid ja lavakultuuri laiemas kontekstis, sageli kriitilise, kuid samas süveneva ja heatahtliku tähelepanuga.

Kogumiku tekstid on paigutatud kronoloogiliselt, võimaldades jälgida mitte üksnes teatrimaastiku, vaid ka autori mõtlemisviisi arengut. Tonts ei väldi vastuolulisi teemasid – olgu selleks esteetilised moevoolud, lavastajakeskse või näitlejakeskse teatri pinge või dramaturgia roll lavakunstis. Samuti käsitleb ta üksikute teatrite ja lavastuste eripära, tuues välja nii tugevusi kui vajakajäämisi. Erilise tähelepanu all on Noorsooteater, Draamateater ja Vanemuine, aga ka väiksemad ja eksperimentaalsemad trupikogemused. Kogumik ei püüa anda lõplikku hinnangut, vaid kutsub lugejat kaasa mõtlema, teatri hetkeseisu kõrval mõtestama ka selle ajaloolist ulatuvust ja kultuurilist tähendust.

Ülo Tonts (1937–2008) oli eesti ajakirjanik, teatrikriitik ja toimetaja, kelle panus teatrikultuuri dokumenteerimisse on märkimisväärne. Ta töötas aastaid ajalehtedes ja kultuuriväljaannetes, olles oma kirjutistes järjekindel ja sõltumatu mõtleja. Tema tekstidele on iseloomulik arutlev toon, selge väljendusviis ning tugev huvi teatri kui ühiskondliku nähtuse vastu. „Liiga palju head teatrit“ on ühtaegu kultuurilooline dokument ja subjektiivne teatripäevik, mis võimaldab heita pilku Eesti lavakunsti sisemisse dünaamikasse läbi ühe tundliku vahepealse põlvkonna silmade.