Klassikuks kodust kaugel

„Klassikuks kodust kaugel” on Ülo Tontsi esseekogu, mis ilmus 2006. aastal kirjastuse Ilmamaa väljaandel. Raamat käsitleb eesti pagulaskirjanikke, kelle loominguline tipp jäi kodust kaugemale, sõjajärgse emigratsiooni tingimustesse. Teoses tuuakse esile nende autorite looming ja roll eesti kirjanduse tervikpildis, näidates, kuidas kodumaast eemal kirjutamine mõjutas nii teemade valikut kui ka väljenduslaadi. Käsitlus ei piirdu ainult kirjanduslooliste faktidega, vaid pakub ka sügavamat arutlust pagulaseks olemise ja kultuurilise järjepidevuse üle.

Tonts on valinud lähemalt vaatluse alla mitmeid nimekaid loojaid, kelle hulka kuuluvad August Gailit, Karl Ast-Rumor, Ain Kalmus, Ilmar Talvet, Valev Uibopuu ja Ella Ilbak. Iga autori puhul avatakse nii tema loomingulised eripärad kui ka see, kuidas paguluses kirjutamine tõi kaasa uued väljendusviisid ja maailmapildi muutused. Autor arutleb, kuidas nende kirjanike tööd täiendasid ja mitmekesistasid eesti kirjandust, jäädes samas osaks rahvuslikust vaimsest pärandist. Teos avab ka küsimuse, kuivõrd kodumaal elanud lugejad ja kirjandusteadlased neid toona tundsid ning millisel määral on nende panust hiljem hinnatud.

Ülo Tonts (1931–2011) oli eesti kirjandusteadlane ja kriitik, kelle uurimistöö keskendus kirjandusloole, kriitikale ja eesti kultuuri arengule. Ta oli pikaajaline õppejõud, artiklite ja monograafiate autor ning silmapaistev kirjandusprotsessi jälgija. Oma esseedes ühendas ta analüütilise vaate ja isikliku arutluslaadi, tuues esile nii tekstide esteetilised väärtused kui ka nende ühiskondliku ja ajaloolise tähenduse. „Klassikuks kodust kaugel” sobitub tema loomingu üldisesse raamistikku kui kaalukas käsitlus eesti pagulaskirjanduse tähtsusest ja pärandist.