Vabanemine kuulmise läbi. Mälestusi surmast

Ülo Mattheuse teos „Vabanemine kuulmise läbi. Mälestusi surmast” on meditatiivne ja sisekaemuslik raamat, mis põimib autobiograafilise ainese, vaimsed otsingud ning filosoofilise arutluse. Lähtudes isiklikust kogemusest ja vahetust kokkupuutest surmaga, esitab autor rännaku, mis liigub elu ja teadvuse süvakihtides. Tegemist ei ole traditsioonilise mälestusteraamatuga, vaid pigem katsega mõista lahkumist ja kohalolu vaheldumist, hetke ja igaviku lõimumist kuulmise, vaikuse ja sisemise tunnetuse kaudu. Raamat peegeldab samas ka kirjutamise protsessi kui vaimset praktikat.

Tekst on üles ehitatud fragmentaarselt, kus kirjeldused, mõtisklused ja mälupildid vahelduvad voolavalt, ilma selge narratiivita. Autor kõneleb oma kogemusest koomaseisundis ja selle mõjust maailmatunnetusele. Surm ei ole siin traagiline lõpp, vaid teadvust muutev piiriala, mis avab uksi uutmoodi kuulmisele – nii otseses kui metafoorses mõttes. Vaikus ja heli muutuvad raamatus kujunditeks, mille kaudu peegeldatakse äratundmisi inimese haprusest ja võimalusest muutuda. Lugejale pakutakse võimalus samastuda, kuid samas jääb ruumi ka isiklikule tõlgendusele ja sisekaemusele.

Ülo Mattheus (sündinud 1956) on eesti kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik, kelle loomingule on iseloomulikud eksistentsiaalsed teemad, vormiline tundlikkus ning huvi vaimsuse vastu. Tema kirjutamislaad ühendab filosoofilise mõttevoolu ja poeetilise täpsuse, mis teeb tema teosed eristuvaks eesti nüüdiskirjanduse maastikul. „Vabanemine kuulmise läbi” kuulub tema hilisemas loomingus nende teoste hulka, kus autobiograafia ja metafüüsika segunevad, andes lugejale võimaluse kohtuda elu ja surma piiril toimuvaga viisil, mis ei anna valmis vastuseid, vaid kutsub kuulama ja mõistma.