Kuma

„Kuma“ on Ülo Mattheuse esimene romaan, mis ilmus 1989. aastal kirjastuses Eesti Raamat. Teos uurib ühe perekonna liikmete omavahelisi suhteid ja nende sisemaailma, keskendudes eelkõige perepojale Kanutile ja vanaemale Sigridile. Autor vaatleb neid kaht tegelast paralleelselt, tuues esile põlvkondade erinevused ja sarnasused, aga ka sideme, mis neid seob. Lugu liigub vaheldumisi koduse keskkonna ja filmistuudio vahel, kus Kanut töötab režissöörina. Nii saab romaanis kokku eraelu ja loometöö, peegeldades tegelaste püüdlusi, sisemisi heitlusi ja unistusi.

Romaani teljeks on inimese hingeelu, mille kaudu avaneb laiem pilt ajast ja oludest. Kanuti loomingulised otsingud ja perekondlikud suhted põimuvad, luues peegeldusi nii argipäeva pingetest kui ka kunstniku sisemistest dilemmadest. Vanaema Sigridi tegelaskuju lisab loole sügavust, pakkudes kontrasti noorema põlvkonna elumuredele ja samas tuues esile elukogemuse tarkust. Teos käsitleb vaikseid, ent olulisi küsimusi: kuidas kujundavad inimesi perekondlikud sidemed, milline on loovuse ja elupraktika tasakaal ning kuidas põimuvad mineviku ja oleviku kogemused ühe perekonna sees.

Ülo Mattheus (sündinud 1956) on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes on avaldanud romaane, novelle ja esseid. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline tundlikkus ja huvi inimeste sisemiste seisundite vastu. „Kuma“ avas tema romaaniloomingu ja pani aluse hilisemale kirjanikuteele. Mattheus on hiljem kirjutanud veel mitmeid proosateoseid, mis käsitlevad nii ühiskondlikke kui ka isiklikke teemasid, kuid debüütromaan „Kuma“ jääb oluliseks, sest see näitab tema varast püüdu mõtestada inimese hingeelu ja perekonna rolli loovuse ning eneseteostuse kõrval.