Mineviku teed ja rajad

Ülo-Manifalde Karula mälestusteraamat „Mineviku teed ja rajad“ on isiklik, kuid samas laiemale ajaloole toetuv tagasivaade möödunud sajandi sündmustesse ja inimeste ellu nende keeriste keskel. Autor jälgib oma eluteed läbi mitmete ajaperioodide, alustades lapsepõlvest ja kooliajast, liikudes edasi sõjajärgsete aastakümnete ja hilisema tööelu juurde. Tekstis peegelduvad ühiskondlikud muutused, mida autor vaatleb oma isiklike kogemuste ja vaatluste kaudu. Lugejale avaneb detailirohke pilt ajastust, kus suured ideoloogiad, argised toimetused ja isiklikud valikud olid tihedalt põimunud. Karula toon on mõõdetud ja arutlev, mitte heroiseeriv, ning just see muudab tema meenutused usaldusväärseks ja mõjusaks.

Raamatu peatükid järgivad loogilist ajajoont, kuid ei ole pelgalt kronoloogilised. Paljud lõigud keskenduvad konkreetsetele kohtadele, inimestele või olukordadele, mis autori jaoks tähenduslikuks osutusid. Olgu selleks elu maal, töökogemused erinevates valdkondades või ühiskondliku elu detailid – Karula lähenemine on tähelepanelik ja mõtisklev. Mitmed kirjeldused viivad lugeja tagasi kadunud maailmadesse, kus igapäevase elu argised hetked omandavad tagantjärele vaadates uue tähenduse. Eraldi rõhutamist väärib autori püsiv huvi kultuuri ja vaimsuse vastu, mis läbib raamatut vaikse, kuid järjekindla joonena. Mälestused on esitatud ladusas keeles, mis ei püüa liigselt ilustada, vaid pigem talletada elu sellisena, nagu see oli.

Ülo-Manifalde Karula, kelle sulest see teos pärineb, ei ole laiemale avalikkusele tuntud nime ega ameti tõttu, vaid just oma ausa ja kohaloleva kirjutamisviisi tõttu. Tema mälestusteraamat sobitub Eesti elulookirjanduse traditsiooni, kus isiklik kogemus saab osaks kollektiivsest ajaloomälust. Raamat on eelkõige väärtuslik neile, kes huvituvad 20. sajandi Eesti argielust ja kultuuriloost inimese vaatepunktist. „Mineviku teed ja rajad“ ei esita valmis järeldusi, vaid võimaldab lugejal endal teha mõttepause ja peegeldada loetu tähendust omaenda kogemuste taustal.