Elust, vananemisest, surmast

„Elust, vananemisest, surmast” on Ülo Hussari kirjutatud brošüür, mis ilmus 1960. aastate lõpus Eesti Raamatu kirjastuses. Teos püüab populariseerida teaduslikku maailmavaadet, käsitledes elu, vananemise ja surma teemasid bioloogia ja meditsiini seisukohalt. Autor seab teaduslikud arusaamad vastamisi religioossete dogmadega, rõhutades, et teadus pakub nähtustele tõenduspõhiseid seletusi. Selline lähenemine oli tollal iseloomulik nõukogudeaegsele teaduse populariseerimise kirjandusele, mille eesmärk oli kasvatada usaldust loodusteaduste vastu ning vähendada usuliste seletuste mõju.

Brošüüris avatakse elu tekkimise ja arenemise mehhanisme, organismi vananemise põhjuseid ning bioloogilisi protsesse, mis viivad paratamatu lõpuni. Autor toetub toonastele meditsiiniuuringutele ja bioloogilistele seletustele, tuues lugejani teadmisi, mis toona peeti ajakohaseks ja vajalikuks. Lisaks teaduslikele selgitustele sisaldab tekst ka ideoloogilist kihti, milles vastandatakse teaduslik mõtlemine metafüüsilistele ja religioossetele seletustele. Nii kujuneb teosest korraga nii hariv kui ka propagandistlik kirjutis, mis püüab lugeja maailmapilti suunata.

Ülo Hussar (1928–2002) oli eesti arstiteadlane ja teadusliku maailmavaate populariseerija. Tema tegevus oli tihedalt seotud meditsiini ja bioloogia küsimustega, kuid ta tegutses ka avaliku sõnavõtjana, tutvustades teaduse seisukohti laiemale lugejaskonnale. Hussari kirjutised peegeldavad tema püüdu selgitada keerulisi teemasid arusaadavas vormis, tehes need kättesaadavaks tavalugejale. Samuti osales ta aktiivselt ühiskondlikus ja hariduslikus elus, edendades teaduspõhist mõtlemist. Brošüür „Elust, vananemisest, surmast” on näide tema soovist avada inimeseks olemise põhiküsimusi just loodusteaduste vaatepunktist.