Koolikell kutsub

Luuletuskogumik Koolikell kutsub saadab last, kes seisab lasteaia ja kooli vahel, läbi suure muutuse. Tekstid jutustavad hetkest, mil tuleb jätta maha tuttav rühm ja mänguasjad ning panna pähe koolimüts, astuda aktusele ja klassiruumi. Luuletaja laseb sõna võtta lapsel, kes kord rõõmustab, kord kõhkleb, kas ta on õppinud piisavalt, et tunde ja vahetunde päriselt välja kanda. Raamat avab koolitee alguse kui järjestikuse kogemuste rea, kus kõrvuti on pidupäev, argipäev ja uue koha tundmaõppimise ebakindlus, nii et laps saab end ära tunda nii elevuse kui kartuse hetkedel.

Kogumik toob esile koolielu eri tahud: hommikuse äratuse, aktuse saalis, esimese õpetaja, tunnikella kõla, ainetunnid ja huviringid, sealhulgas kaasaegse robootikaringi. Luuletustes nagu Koolimütsi ufo, Nutihammas, Spunk ja punkt, Tähtede sport ja Vahetunni kehaline kohtuvad kehaline tegevus, tehnika ja keele mäng, mis muudab kooli vähem abstraktseks ja rohkem käegakatsutavaks paigaks. Rütm, riim ja sõnamäng aitavad keerulisi mõisteid lahti harutada, nii et laps näeb, kuidas tähed, numbrid ja uued seadmed mahuvad tema igapäeva. Teos ei räägi ainult õppimisest, vaid ka sõprusest, naljast ja väikestest äpardustest, mis teevad koolipäevast terviku.

Noor luuletaja Ülle Kütsen keskendub selles raamatus just lasteaialõpetaja ja tulevase esimese klassi lapse pilgule. Tema tekstides on oluline roll kõnekeelsel toonil ja olukordadel, mis kõlavad nagu otse lapse suust kirja pandud read. Autor seob kooliga seotud märksõnad väikeste jutustavate stseenidega, nii et iga luuletus moodustab omaette pildi, mis toimib nii ettelugemisel kui iseseisval lugemisel. Nii loob ta luule, mis aitab lastel kooliteed ette kujutada ja täiskasvanutel paremini mõista, milliseid küsimusi ja tundeid see üleminek lapse jaoks kaasa toob.