Kadunud lapsepõlve saladus

Ülle Kütseni romaan „Kadunud lapsepõlve saladus“ on psühholoogilise suunitlusega elulooline jutustus, mis käsitleb lapsepõlvesündmuste mõju inimese identiteedile ja hilisemale elule. Peategelaseks on keskealine naine, kes ootamatu kirja ja sellele järgnevate juhtumite mõjul naaseb tagasi oma lapsepõlvepaika. Seal hakkavad hargnema mälupildid ja allasurutud kogemused, mis on aastate jooksul jäänud teadlikkuse piiri taha. Teos keskendub sellele, kuidas lapsepõlves kogetud saladused, valud ja vaikused mõjutavad inimese hilisemat maailmatunnetust ja suhete kujunemist.

Romaani narratiiv liigub kahe ajatasandi vahel: olevikus jälgib lugeja naise tagasipöördumist vanasse kodukohta ja kohtumisi inimestega, kes tema minevikku puudutavad; minevikustseenides avaneb tasapisi tõde perekonna sisemistest pingetest, vaimsetest traumadest ja katkestustest. Kütsen kirjeldab vaoshoitud keeles, kuidas vaikimine, saladused ja rääkimata lood võivad saada inimese sisemaailmas suuremaks kui toimunud sündmused ise. Lugu ei keskendu mitte skandaalile ega välistele pööretele, vaid sisemisele muutusele – sellele, kuidas inimene otsib mõistmist, leppimist ja selgust iseenda ja oma minevikuga.

Ülle Kütsen on eesti kirjanik ja toimetaja, kelle loomingule on iseloomulik süvenev psühholoogiline käsitlus ja inimese sisemaailma tundlik kujutamine. „Kadunud lapsepõlve saladus“ on temale omases vaikses, kuid intensiivses stiilis kirjutatud teos, mis ei paku lihtsaid vastuseid, vaid kutsub lugejat kaasa mõtlema, kuidas igaüks meist kannab endas lapsepõlve jälgi. Romaan sobib eelkõige neile, kes hindavad sisulist sügavust ja inimpsüühika kujutamise nüansirikkust, pakkudes emotsionaalselt mõtlemapanevat lugemiselamust.