Ajarännakud

„Ajarännakud ehk ootamatu õnn läbi sõjakaose“ on Üllar Harald Joasooni kirjutatud romaan, mis ühendab fantaasia ja reaalsuse piiril liikuva loo. Teose keskmes on kaasaegne ärimees, kes satub ootamatult olukorda, kus üleloomulikud jõud hakkavad tema elu suunama. Ta kohtub naisega, kelle elu kuulub teise ajastusse – sõjaeelsesse perioodi –, ning nende vahel tekib suhe, mida vormivad nii erinevad väärtused kui ajastuvaim. Algul tundub see kohtumine mõlemale kasulik ja paljulubav: mees näeb olukorras uusi võimalusi, naine aga teises ajas teostuvat vabadust. Kuid aja jooksul muutub kasust juhitud suhe proovikiviks, mis paneb neid mõtlema eetika, vastutuse ja tunde siiruse üle.

Romaan käsitleb küsimust, kas inimesel on võimalik ületada oma aja piirid ja mõista teise ajastu inimest tõeliselt. Teoses põimuvad äritegevus, moraalsed valikud ja ajas liikumise motiiv, mis viib tegelased vaimselt uuele tasandile. Algne praktiline mõtlemine asendub sisemise otsinguga, kus peategelased püüavad mõista, mis on tegelik väärtus – kas edu ja jõukus või ausus ja tasakaal. Ajarännak muutub nii otseses kui sümboolses mõttes teekonnaks, mille jooksul inimene peab silmitsi seisma iseenda varjatud külgedega.

Üllar Harald Joasoon on eesti kirjanik, kelle loomingus on keskne koht inimesel ja tema valikutel. Tema teosed ühendavad elulähedase mõtteviisi ja filosoofilise mõõtme, uurides, kuidas praktiline meel ja moraalne tunnetus omavahel suhestuvad. „Ajarännakud“ esindab tema kirjanduslikku käekirja, kus aja, eetika ja armastuse teemad avanevad läbi reaalse ja üleloomuliku põimumise. Romaan on lugu muutumisest ja sellest, kuidas ajarännak võib tegelikult toimuda inimese sees.