Üldine ajalugu. Uusaeg ja kõige uuem aeg 3. osa

„Üldine ajalugu. Uusaeg ja kõige uuem aeg” on ajaloo-õpik, mis ilmus 1930. aastatel kirjastuse Raamatu Sõber väljaandel. Tegemist on mitmeosaliseks kavandatud sarja kolmanda köitega, kus vaadeldakse maailma ajaloo arengut uusaegse perioodi algusest kuni kõige uuemate aegadeni. Teos pakub lugejale ülevaadet poliitilistest, sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest, mis on kujundanud kaasaegse ühiskonna aluseid. Õpiku eesmärk oli anda nii kooliõpilastele kui ka üldhuvilistele sidus arusaam maailmas toimunud murrangutest, tuues välja olulisemad sündmused ja protsessid.

Käsitlus algab renessansi ja reformatsiooni ajast, liikudes edasi suurte geograafiliste avastuste, absolutismi ja valgustusaja juurde. Erilist tähelepanu pööratakse tööstusrevolutsioonile ja selle mõjule Euroopa ning Ameerika arengule, samuti revolutsioonidele, mis muutsid poliitilisi süsteeme ja ühiskondlikke struktuure. Raamatusse mahuvad käsitlused Prantsuse revolutsioonist, Napoleonist, rahvusriikide tekkest, koloniaalajastu laienemisest ja esimesest maailmasõjast. „Kõige uuema aja” osas tuuakse sisse ka Esimese maailmasõja järgne rahvusvaheline olukord ja ühiskondlike muutuste kiirenemine, andes lugejale pildi maailmast 20. sajandi esimestel kümnenditel.

Õpik on tüüpiline oma ajastule, kajastades toonast ajalookirjutuse vaadet ja rõhuasetusi. Nii on see ühtaegu ajalooline allikas oma aja mõtteviisi ja pedagoogiliste eesmärkide kohta. „Üldine ajalugu. Uusaeg ja kõige uuem aeg” sobis koolides kasutamiseks, kuid pakkus kasu ka iseseisvale lugejale, kes soovis süstemaatilist ülevaadet maailma arengust. Tänapäeval on see raamat huvipakkuv eelkõige neile, kes uurivad Eesti haridus- ja õpikulugu või soovivad mõista, kuidas 20. sajandi alguse õppevahendites kujutati maailma ajalugu ja selle arengut.