Liivimaa neitsi

Romaan „Liivimaa neitsi” asetub ajaloolise proosa traditsiooni, kus keskmes on mineviku suurte sündmuste ja väikeste inimlike saatuste põimumine. Teos kirjeldab Liivimaa keerulisi sajandeid, mida täitsid sõjad, vallutused ja pidev võimuvõitlus, ent mille taustal kulgesid edasi ka inimeste isiklikud elud. Autor toob esile, et ajalugu ei koosne üksnes veristest lahingutest ja poliitilistest pöördest, vaid ka naiste saatusest, kes olid tihti nii elu andjad kui ka kannatajad. Raamatu peatükid on pühendatud erinevatele naistegelastele, kelle kaudu avaneb ajastu mitmekülgne ja inimlik külg.

Iga peatüki keskmes on konkreetne naine, kellel on oma nimi, unistused ja lootused. Läbi nende lugude avaneb pilt Liivimaa ajaloost kui ühest pidevast kultuurikihtide kuhjumisest, milles mälestused verevalamisest ja julmusest lõpuks hajuvad, kuid ellu jäävad kombed, pärimus ja kultuur. Autor seob sõdade ja vägivalla kirjelduse vastukaaluks naiseliku hoolivuse ja eluandmisega, rõhutades, et ajaloo käik on toonud kõige enam kannatusi just naistele, kes kaotasid sõdades oma pojad ja mehed. Nii muutub romaan isikliku ja ajaloolise dialoogiks, kus tragöödia kõrval on ruumi ka õnnehetkedele ja lootusele.

Uido Truija on eesti kirjanik, kes on avaldanud mitmeid ajaloolisi romaane ning käsitlenud oma loomingus eesti ja laiemalt Läänemere-äärsete rahvaste minevikku. Tema teosed püüavad avada ajalugu inimliku mõõtme kaudu, tuues esile nii suurte sündmuste kulgu kui ka tavainimese kogemust. „Liivimaa neitsi” kuulub tema ulatuslikumasse ajaloolise ilukirjanduse sarja, mille kaudu ta on püüdnud siduda dokumenteeritud sündmusi ja kunstilist kujutlust, pakkudes lugejale korraga teadmisi ja emotsionaalset kaasahaaravust.