Ühe vana tuuletallaja noorpõlve mälestused 1.-2. osa

August Kitzbergi „Ühe vana tuuletallaja noorpõlve mälestused“ on autobiograafiline teos, mille kahes osas avaneb pilt 19. sajandi Eesti talurahva elust ja kultuuritaustast läbi autori isikliku pilgu. Mälestustes kirjeldab Kitzberg oma lapsepõlve ja noorusaastaid Viljandimaal, keskendudes eluolule, haridusele, perekonnasuhetele ja esimestele kokkupuudetele kirjanduse ning teatriilmaga. Teos ei piirdu pelgalt individuaalse eluloo esitamisega, vaid sisaldab rohkesti tähelepanekuid ajastuolude, inimeste tüüpiliste hoiakute ja maarahva igapäevase võitluse kohta.

Kitzberg kirjutab elavalt ja detailitäpselt, kuid jääb samas emotsionaalselt mõõdukaks — ta vaatleb minevikku nii sooja nostalgiaga kui ka kriitilise pilguga. Kirjeldused kooliteest, töödest-töödest ja vaimsest ärkamisest annavad väärtusliku sissevaate Eesti rahvusliku eneseteadvuse kujunemise ajajärku. Eriliselt mõjusad on stseenid, kus Kitzberg arutleb oma lugemisharjumuste, esimestele kirjanduslikele katsetustele reageerimise ja ühiskondlike ootuste üle. Tema tähelepanekud loovad mitmekihilise pildi maailmast, kus vanade kommete ja uute ideede vahel tekib pinge, mida autor ise tundlikult tunnetab.

August Kitzberg (1855–1927) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja näitekirjanik, keda tuntakse eelkõige realistlike ja ühiskonnakriitiliste näidendite autorina. Tema mälestusteraamat „Ühe vana tuuletallaja noorpõlve mälestused“ on oluline lisandus tema loomingusse, andes sügava ja isikliku vaate tema kujunemisloole. See teos sobib nii kultuurilooliseks allikaks kui ka haaravaks lugemiseks, kus vahetu keelekasutus ja ajastutruu miljöö toovad lugejale lähedale ühe eesti kirjaniku teekonna lapsepõlvest eneseteadliku loojani.