Fillumeenia

Udo Tõnissoni „Fillumeenia“ on populaarteaduslik ülevaade filateelia ja numismaatika kõrval vähem tuntud, kuid samavõrd pühendunud kogumisharrastusest – siltide, etikettide ja muude trükiste süsteemsest kogumisest, mida tähistatakse nimetusega *fillumeenia*. Raamatus käsitletakse eri liiki väiketrükiseid, mida inimesed kogu maailmas on kogunud: alates tuletikkude etikettidest ja kommipaberitest kuni sigaretipakkide, hotellisiltide ja kommertsreklaamide fragmentideni. Tõnisson vaatleb seda huvi mitte pelgalt hobina, vaid kui kultuurilise ja ajaloolise teabe kandjat, milles peegelduvad tarbimiskultuur, disainisuunad ja ühiskondlikud muutused.

Teose sisu on üles ehitatud temaatiliselt, kusjuures iga peatükk keskendub eri tüüpi kogutavale materjalile. Autor annab ülevaate fillumeenide süsteemsest korraldusest, säilitamise viisidest, kogujate kogukondadest ja rahvusvahelistest kontaktidest. Eraldi tähelepanu all on ka fillumeenia Eestis, tuues esile kohalikke kogujate ringkondi ning andes näiteid erakogudest. Tekstis kohtab nii ajaloolisi tagasivaateid kui ka praktilisi nõuandeid, muutes raamatu kasulikuks käsiraamatuks nii algajale kui ka juba vilunud kogujale. Paljuski peitub teose väärtus ka selles, et see jäädvustab harrastuse, mis mujal maailmas oli juba levinud, kuid Eestis alles kujunemisjärgus.

Udo Tõnisson oli eesti etnograaf ja museoloog, kes huvitus kultuuri argitasandist ja rahvapärimuslikest kogumiskommetest. Tema sulest ilmunud kirjutised seavad sageli fookusesse nähtused, mida peavooluteadus on kaldunud eirama, kuid mis pakuvad olulist teavet igapäevakultuuri ja visuaalse keskkonna mõtestamisel. „Fillumeenia“ on hea näide sellest, kuidas uurija ja populariseerija roll saavad ühendada, andes sõna nii üksikisiku kirele kui ka kollektiivse mälukultuuri arengule. Raamat ei jutusta ainult kogumisest kui tegevusest, vaid käsitleb ka kultuurikihtide säilitamist, mis muidu kiiresti kaduma kipuvad.