Allikahaldjas

Tuul Sepa lasteraamat „Allikahaldjas“ on lüüriline ja maheda rütmiga lugu, mis viib lugeja Eesti looduse sügavusse ja kujutlusvõime maailma, kus inimese ja looduse piirid hajuvad. Teose keskmes on tüdruk nimega Miina, kes satub suvisel maalolekul metsasügavusse ja avastab seal tillukese allika, mille vaikuses ja sillerduses peitub midagi erakordset. Kui Miina kohtab salapärast haldjat, algab tema jaoks teekond, mis ei ole ainult füüsiline, vaid ka sisemine rännak mõistmise ja hoolimise suunas. Haldjas ei ole ainult võluline olend, vaid ka looduse sümbol, mis esindab tasakaalu, tähelepanelikkust ja austust elu vastu kõigis selle vormides.

Raamatu keel on kujundlik ja rahulik, täis väikeseid tähelepanekuid ja looduslähendusi, mis loovad tugeva atmosfääri. Süžee areneb aeglaselt, andes ruumi meeleolule, looduse kirjeldustele ja peategelase tundemaailmale. Lugu puudutab keskkonnateemasid õrnal ja mittejutlustaval moel – allikas, mis vajab kaitset, räägib laiemalt inimese ja looduse suhtest. Samuti rõhutatakse empaatiat, vastutustunnet ja kujutlusvõime olulisust lapse arengus. Illustratsioonid, mis saadavad teksti, toetavad selle õhulist ja unenäolist meeleolu, aidates lugejal kujutada ette haldja maailma, kus nähtamatu võib saada nähtavaks neile, kes oskavad vaadata.

Tuul Sepp on tuntud eelkõige teadlasena, ent „Allikahaldjas“ märgib tema debüüti lastekirjanduses. Tema tekstis põimuvad loodusteadlase tundlikkus keskkonna suhtes ja kirjaniku oskus vaadelda maailma lapse pilgu läbi. Raamat ei ole pelgalt fantaasialugu, vaid ka vaikne üleskutse märkamisele ja hoolimisele. See sobib ettelugemiseks nii väiksematele lastele kui ka iseseisvaks avastamiseks kooliealistele, pakkudes vaikset, aga kestvat lugemiselamust neile, kes otsivad raamatust nii ilu kui ka tähendust.