Tung kaugustesse. Valik novelle XX sajandi algupoole …

Kogumik „Tung kaugustesse“ koondab valiku XX sajandi esimesel poolel eesti kirjandust kujundanud novellide paremikust. Teoses on esindatud eri põlvkondade autorid, kelle loomingus peegeldub nii uue rahvusliku eneseteadvuse kujunemine kui ka moodsate kirjanduslike võtetega katsetamine. Lugeja leiab siit Eessaare Aadu jutustuse „Metsa serval“, Mait Metsanurga novelli „Epp“, Johannes Semperi loo „Eksitus“ ja August Gailiti „Viimse romantiku“, milles on äratuntavad noore kirjandusliku modernismi püüdlused. Teemade ring on lai, ulatudes inimeste isiklikest valikutest ja tunnetest kuni ühiskondlike protsesside ja vaimsete ideaalideni.

Kogumiku teises osas jätkavad Peet Vallaku novellid „Teise eest“ ja „Korvitegija Siimu õnn“, mis toovad esile külakogukonna igapäevaelu ja väikese inimese püüdlusi. August Jakobsoni pealkirjaks saanud „Tung kaugustesse“ annab kogu raamatule ühisnimetuse ja rõhutab XX sajandi alguse eesti kirjandusele omast soovi piiluda kodusest miljööst kaugemale. August Mälgu „Tulepõletajad“ ja Jüri Parijõe „Streik“ avavad lugejale nii merelise kui ka töölisühiskonna maailma, samas kui Karl August Hindrey novell „Neero“ annab tunnistust autori huvist ajaloolise ja eksotilise ainestiku vastu. Nii moodustub kogumikust mitmekesine pilt toonase proosa temaatikast ja žanrilistest otsingutest.

Teoses esindatud kirjanike seas on nii hilisemaid klassikuid kui ka vähem tuntud autoreid. August Gailit ja Mait Metsanurk kuulusid rühmitustesse, mis kujundasid oma aja kirjanduslikku elu; Johannes Semper oli üks modernismi kandjaid; August Jakobsonist sai hiljem ühiskondlikult mõjukas autor ja poliitik. August Mälk on tuntud eeskätt mereaineliste teoste kaudu, Jüri Parijõgi jäi aga kirjanduslukku peamiselt lastekirjanikuna, samas kui tema osalus ühiskondlikel teemadel ilmneb käesolevas valikus. Karl August Hindrey tõi eesti proosasse muuhulgas ajaloolise jutustuse mõõtme. Kogumik „Tung kaugustesse“ annab seega ühe ajastu läbilõike, kus eriilmelised autorid väljendasid oma nägemust inimesest ja tema kohast muutuvates oludes.