Tulevikumaa Ladina-Ameerika I 3. osa
Tulevikumaa Ladina-Ameerika I 3. osa
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Loodus | 1932
- 135 lk | Pehmekaaneline | 180 x 250 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
„Tulevikumaa Ladina-Ameerika I“ on kolmas osa 1930. aastatel kirjastuse Loodus välja antud mahukast sarjast „Maailma maad ja rahvad. Tänapäeva maailm sõnas ja pildis“. See köide keskendub Ladina-Ameerika mandri põhja- ja keskosa riikidele, käsitledes neid nii geograafilisest, ajaloolisest, kultuurilisest kui majanduslikust vaatenurgast. Teos pakub ülevaadet piirkonna looduslikust mitmekesisusest, alates Kariibi mere saartest kuni Mehhiko mägismaade ja Amazonase vihmametsadeni, põimides sinna juurde rahvaste kujunemisloo, kolonialismi mõju ning 20. sajandi alguse sotsiaalmajandusliku olukorra.
Raamat on kirjutatud populaarteaduslikus võtmes, olles mõeldud laiemale haritud lugejaskonnale. Erilist tähelepanu pööratakse põlisrahvaste ja euroopalikku päritolu asukate kooseksisteerimisele, ladinaameerikaliku kultuuri kujunemisele ning piirkonna rahvusliku identiteedi otsingutele. Samuti käsitletakse detailsemalt riikide põllumajandust, maavarasid, tööstust ja liiklust, vaadeldes neid sageli kui piirkonna arengu ja moderniseerumise võtmevaldkondi. Toonane Ladina-Ameerika on raamatus esitatud kui võimalusterohke, ent sotsiaalsetest ja poliitilistest probleemidest kandev „tulevikumaa“, mille arengut jälgiti Euroopas suure huviga.
„Tulevikumaa Ladina-Ameerika I“ on illustreeritud rohkete fotode, kaartide ja skeemidega, mis toetavad kirjeldusi ja annavad edasi ajastu visuaalset maailma. Nagu kogu sari, on ka see köide ajalooline dokument, mis peegeldab eesti lugejale 20. sajandi esimese kolmandiku teadmisi ja hoiakuid maailma eri piirkondade suhtes. Raamatul on lisaks teadmiste vahendamisele ka kultuurilooline väärtus, aidates mõista, milline oli eestikeelne geograafiline ja etnograafiline maailmapilt peaaegu sajand tagasi. See on oluline allikas nii Ladina-Ameerika huvilistele kui ka ajalooteadlastele, kes uurivad Eesti hariduse ja maailmatunnetuse arengut.
