Tuhkatriinu

„Tuhkatriinu“ on tuntud muinasjutuversioon, mille põhineb Charles Perrault' klassikalisel loole, kuid selle Sinisuka väljaande sisuks on kohandatud ümberjutustus, mis on suunatud nooremale lugejaskonnale. Lugu räägib noorest tüdrukust, kes pärast ema surma jääb elama kurja võõrasema ja tema kahe tütrega. Tuhkatriinu elu möödub majapidamistööde tähe all, samal ajal kui teised pereliikmed naudivad mugavust ja luksust. Üllataval kombel ei kaota Tuhkatriinu kunagi lootust ega lahkust, isegi siis, kui talle tehakse pidevalt liiga. Tema kannatlikkus ja headus saavad tasutud, kui ta kohtab head haldjast ristiema, kes muudab tema saatuse.

Muinasjutu keskmes on muutumine ja enese leidmine. Tuhkatriinu sisemine tugevus, viisakus ja truudus oma südamele aitavad tal silmitsi seista takistustega, mida teised peavad ületamatuteks. Ballistseen, kus ta kohtub printsiga, ei ole ainult unelmate täitumise hetk, vaid ka märk sellest, kuidas isiklik väärikus ja lahkus võivad silma paista isegi kõige ebatõenäolisemates oludes. Vankriks muudetud kõrvits, hiired teenritena ja särav klaasking on elemendid, mis loovad muinasjutulise atmosfääri, kuid nende taga peitub sõnum inimlikest väärtustest ja õiglasest tasust.

Raamat on illustreeritud värvikate ja detailsete piltidega, mis toetavad jutustust visuaalselt ning loovad süvenemisele ja kaasamõtlemisele soodsa meeleolu. Sinisuka kirjastuse väljaandes on loo keelekasutus lihtsustatud ja suunatud lastele, kuid säilitab algse loo tuuma. Perrault’ versioon, millest see raamat lähtus, on üks tuntumaid Tuhkatriinu variatsioone, mis erineb vendade Grimmide süngeimast käsitlusest just oma õrnemate ja romantilisemate nüansside poolest. See teos jätkab rahvajutu elujõulisust ja mõju, kõnetades põlvkondi nii oma kujundite kui sõnumitega.