Tööõpetuse oskussõnastik : heegeldamine ja silmuskudumine
Tööõpetuse oskussõnastik : heegeldamine ja silmuskudumine
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Raamatus on endise omaniku nimi
- Eesti NSV Haridusministeerium | 1979
- 87 lk | Pehmekaaneline | 130 x 200 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Teos Tööõpetuse oskussõnastik: heegeldamine ja silmuskudumine koondab käsitööõppes vajaliku mõistevara ühte kasutajasõbralikku kogumikku. Sõnastik seletab heegeldamise ja silmuskudumise võtmemõisted, töövõtted, tööriistad ja materjalid ning loob ühtse keele õpetajale ja õppijale. Iga märksõna defineerib eseme, võtte või olukorra, lisab lühikese kasutusmärkuse ning juhib tähelepanu tüüpvigadele, mis kipuvad algajatel korduma. Rõhk on sõna täpsel tähendusel ja selle seostel teiste mõistetega, et vältida segadust eri koolide või juhendite vahel. Sõnastiku ülesehitus aitab kiiresti leida vastuse: lugeja liigub märksõnast definitsioonini ning vajaduse korral ristviidete kaudu laiema teemani (näiteks silmus, koekiri, lõngatüübid, pingutus, serva viimistlus). Nii toimib raamat töövahendina, mis toetab tunni ettevalmistust, iseseisvat harjutamist ja tööde hindamist.
Kogumik ei piirdu pelga terminiloeteluga. Tekst seob mõisted tööprotsessiga: millal valida kindel silmus, kuidas lugeda koekirja, milline on töövahendite järjekord ja ohutu kasutus. Kirjed osutavad, millal on vaja proovilappi, kuidas kontrollida tihedust, kuidas mõista lühendite ja skeemide loogikat. Õppija seisukohast on oluline, et sõnastik selgitab nii töö alustamise samme kui ka lõpetamise võtteid (serv, ühendamine, aasad, aurutamine), ning kirjeldab hoolduse põhimõtteid, mis tagavad valminud eseme püsimise. Õpetaja jaoks on abiks selge terminivara, millega koostada ülesandeid, hinnata tööplaani realistlikkust ja sõnastada tagasisidet. Ristviited ja ühtlane sõnakasutus aitavad vältida olukorda, kus sama võtet nimetatakse eri nimedega või kus juhend jätab vahele olulise vaheastme.
Raamat asetub tööõpetuse materjalide ritta kui sõnastik, mis toetab teisi juhend- ja õpikuid. Selle praktiline väärtus seisneb selles, et termin ja tegu on seotud: mõiste ei jää teoreetiliseks, vaid viib otse töövõtteni. Lugeja saab käsitleda teost käsiraamatuna õppetunni kõrval, kasutades seda kontrollnimekirjana enne töö alustamist ja pärast töö lõpetamist. Käsitlusviis eelistab selget, nappi lauset, et keskenduda tegevusele: mõõda, märgi, loe skeemi, teosta, kontrolli. Nii sünnib sõnaraamat, mis aitab kujundada ühtlast erialakeelt ning annab õppijale kindlust, et iga uus muster, lühend või võte on tõlgitav mõistetavasse, läbiproovitud tööjärku.
