Aktiva ja Passiva

Toomas Verrevi teos „Aktiva ja Passiva“ on poeetiline lühiproosa ja luule piirimail kõndiv raamat, kus segunevad rahandusest ja arvestusest tuttavad mõisted sügavalt isiklike ja eksistentsiaalsete teemadega. Nii pealkiri kui ka tekst ise mängivad vastandite ja pingeväljadega – aktiva ja passiva kui elu kahesuunaline liikumine, tegutsemine ja kannatamine, vara ja võlg, tulu ja kulu. Autor kasutab raamatupidamisterminoloogiat poeetilise vahendina, mille kaudu käsitleda inimsuhteid, armastust, üksindust ja aja kulgu.

Tekstid on nappide vahenditega kirjutatud, tihti aforistlikud ja kujundirohked, kutsudes lugejat aeglustuma ja lausete vahele jäävat tühimikku tajuma. Luuletuste kõrval leidub proosalõike, mis laienevad meditatiivseteks mõtisklusteks või keelelist võlu kasutavateks paradoksideks. Verrev ei paku valmis vastuseid ega püüdle maailmavaatelise selguse poole – pigem jälgib ta elu ja selle varjatud kihte läbi poeetilise vaatluse. Nii kujuneb raamatust omamoodi bilanss, kus elukogemus seatakse kujundite ja mõtete keelde, jättes iga lugeja ise otsustama, kumb pool kaalub rohkem – aktiva või passiva.

Toomas Verrev on eesti kirjanik ja filosoofilis-poeetilise keelekasutuse viljeleja, kelle looming paistab silma nii kujunditiheduse kui ka täpselt sihitud vormi poolest. Tema tekstides kohtuvad argine ja metafüüsiline, ajakohane ja ajatult mõtlik. „Aktiva ja Passiva“ on hea näide autori loomingulisest meetodist, milles keel ja mõte on lahutamatult seotud, moodustades ühtse, kuigi kohati raskesti haaratava, terviku.