Ja ära Kafkat unusta!

Selle raamatu pealkirja eest olen tänu võlgu Toomas Liivile. 2003. aasta suvel kinkis Toomas mulle oma luulekogu, kuhu kirjutas: “Heale kolleegile Toomas Raudamile! Läbilugemiseks! Ja ära Kafkat unusta!” Kiri on kirjutatud punase pastakaga. Kirjas on ka üks kirjaviga: juuli on kirjutatud ühe u-ga. Võimalik, et mingis keeles kirjutataksegi juuli ühe u-ga ja juuli suure tähega, nagu see mul, minu Sinuraamatus seisab: Juli. Mis keelt Sa minuga rääkisid, Toomas? Tehku see puudu- või ülejääk teravamaks kõik need sõnad, mis meil omavahel õnnestus vahetada ja mida oli vähe, liiga vähe, et osata Sind armastada rohkem või vähem kui ükskõik keda (enam pole).