Haihtunud hingede aeg

Haihtunud hingede aeg on Toomas Pauli esseekogumik, mis koondab Maalehes ilmunud mõtisklusi 2000. aastate algusest ning esitab need uues, kaheksa looga täiendatud trükis. Tekstid liiguvad ajaleheartiklite raamidest kaugemale, moodustades terviku, kus korduvad küsimused inimese kohast ajaloos, usu ja uskmatuse pingeväljast ning kultuurimuutuste mõjust sisemisele maailmale. Autor vaatleb ühiskondlikke protsesse teoloogi, ajaloolase ja tähelepaneliku ajakirjandusliku kolumnisti pilguga, sidudes hetkeolukorra pikema ajajoonega. Eseede keskmes on hinge ja vaimu elu: mis juhtub inimesega, kui ühiskondlik kord muutub, millest sõltub sisemine vabadus ja kuidas säilitada väärikus, kui avalik ruum on rahutu.

Raamat kasvab välja ajakirjanduslikust kontekstist, kuid loob lugemiselamuse, mida ei seo konkreetne kuupäev ega päevapoliitiline taust. Mõtisklused liiguvad inimese ja ühiskonna piirialadel: juttu on mälust ja unustusest, aja möödumisest, usulise mõtlemise erinevatest vormidest ning sellest, kuidas sõnad kujundavad moraalset kliimat. Lugeja ette jõuab vaheldumisi terasem ja vaoshoitum toon – kord lühike kommentaar mõne nähtuse kohta, kord pikem kulgemine, kus autor kaalub mitut vaatenurka. Uustrükk lisab varasematele tekstidele uusi kirjutisi, sealhulgas Maalehe juubeliga seotud loo, mis seob esseekogu ajalehe enda kujunemislooga ja näitab, kuidas autor tajub oma rolli avaliku aruteluruumi kujundajana.

Haihtunud hingede aeg sobib lugejale, kes otsib aeglast ja mõtlikku teksti, mida võib lugeda nii järjest kui üksikute lugudena. Teos ei paku juhiseid ega kiireid vastuseid, vaid kutsub lugejat endaga koos küsimusi sõnastama: mis on inimese jaoks piisav elu, mida tähendab lootus, kuidas suhestuda ühiskondlikult nõutava ja isikliku südametunnistuse vahel. Eseede vorm lubab raamatu juurde ikka uuesti tagasi tulla, võtta ühe mõtiskluse korraga ja lasta sellel oma mõtteid edasi kanda. Nii toimib kogumik ühelt poolt ajastu dokumendina, teisalt aga üsna ajatu kaaslasena neile, kes tahavad jälgida, kuidas teoloog ja esseist üritab sõnastada haihtunud, kuid mitte kadunud hingelisust tänapäeva Eestis.