Fragment

Toomas Liivi luulekogu „Fragment“ koondab tekste, milles põimuvad modernistlik kujundlikkus, intellektuaalne taust ja eksistentsiaalne tundlikkus. Kogu pealkiri osutab nii vormilisele kui ka sisulisele katkestatusele — luuletused ei moodusta selget narratiivset jada, vaid avanevad iseseisvate mõttelõikude või meeleolufragmentidena. Liiv on oma luules teadlikult napp ja valiv, eelistades tihedat, kontsentreeritud väljendust pikkadele selgitustele. Tulemuseks on luule, mis on kohati hüplik ja assotsiatiivne, kuid alati sisemiselt laetud, kandes pinget ja mitmetähenduslikkust.

„Fragment“ liigutab lugejat pigem mõtte kui emotsiooni kaudu. Tekstid on tugevalt peegelduvad, suunatud vaatlevale eneseanalüüsile, ühiskonna kriitilisele mõtestamisele ja kultuuriliste vihjete äratundmisele. Luuletused ei järgi klassikalist rütmi ega stroofivormi, vaid mängivad keele pauside, katkestuste ja tähendusnihkega. Liiv kombineerib isikliku ja üldise vaateviisi, liikudes vaevata isiklikust kogemusest üldinimlike või metafüüsiliste küsimusteni. Seejuures on tajutav autori teadlik suhe kirjandustraditsiooni ja luule kui keelekeskkonnaga, mida ta samal ajal nii kasutab kui nihestab.

Toomas Liiv (1946–2009) oli eesti luuletaja, kriitik ja kirjandusteadlane, kes kuulus modernistliku suuna juhtfiguuride hulka. Tema loomingut iseloomustab kontseptuaalne sügavus ja keeleline eksperimentaalsus. Ta oli üks nn arbujalikku joont jätkanud poeete, kuid 1970.–1980. aastatel kujunes temast ka uue tundlikkuse esindaja, kelle luule ületas lihtsa väljenduse piire. „Fragment“ tähistab Liivi loomingulist küpsust ning isikupärase poeetika konsolideerumist, olles samas dialoogis nii eesti kui maailmaluule traditsioonidega. Tegemist on koguja ja tõlgendaja luulega, mis eeldab lugejalt keskendumist ja mõttekaasaelamist.