Südame latern. Muinasjutud

Toomas Kuteri Südame latern on luulekogu, milles vahelduvad isiklikud tähelepanekud, vaiksed mõttekäigud ja argipäevaga põimunud kujundid. Tekstid liiguvad tunnetuslike seisundite ja igapäevaelu vahepeal, uurides, kuidas inimene suhestub ajaga, loodusega ja iseendaga. Luuletustes leidub korduvaid motiive, nagu valgus, liikumine ja ootamine, mis loovad kogu kogumikule sidusa, kuigi mitte sirgjoonelise rütmi. Autor ei taotle pingelisi vastandusi ega demonstratiivset kujundlikkust, vaid laseb tekstidel kulgeda pigem tähelepanekute ja vaikse mõtestamise kaudu.

Luuletused on enamasti lühikesed, keskendudes hetkelistele seisunditele ja tagasihoidlikele olukordadele, milles avaldub mingi suurem, sageli sõnastamata jääv tähendus. Kuteri käsitlusviis ei paku valmis seletusi, vaid eeldab lugejalt tähelepanu ja valmisolekut vaikuses viibida. Tekstidest ei puudu sotsiaalne mõõde, kuid see jääb kaudsesse plaani, ilmudes viidetena ruumile, mille sees inimene liigub või seisatab. Südame latern ei ole kindla sõnumi ega manifesti kogumik, vaid pigem kirjapandud katsete jada, mille kaudu püütakse hoida alles tähelepanelikkust ja sisemist kuulamist.