Vene impeeriumi parlament ja Baltikum

„Vene impeeriumi parlament ja Baltikum“ käsitleb Vene keisririigi poliitilise süsteemi muutusi aastatel 1906–1917, mil isevalitsuselt liiguti põhiseadusliku korra suunas. Teos keskendub eelkõige parlamendi alamkoja, Riigiduuma, kujunemisele, selle struktuurile, töökorraldusele ning otsuste tegemise mehhanismidele. Lugejale avatakse, kuidas Riigiduuma sobitus impeeriumi võimuorganite süsteemi ning milliseid rolle mängisid selle tegevuses erinevad poliitilised jõud. Autor toob välja peamised seadusprojektid ja sündmused, mis kujundasid duuma tegevust, ning vaatleb, kuidas need haakusid laiemate ühiskondlike arengutega.

Erilise tähelepanu all on Balti provintside teema. Raamat uurib Balti aladelt valitud duumaliikmete seadusandlikke algatusi, arupärimisi ning osalemist debattides, mis puudutasid piirkonna tulevikku ja arengu põhimõttelisi küsimusi. Käsitlus näitab, millised parlamentaarsed võimalused avanesid sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja kuidas liberaalsed reformid või ühiskondlik konsensus võinuks mõjutada kohalikke olusid. Lisaks Riigiduuma tööle antakse ülevaade ka ülemkoja Riiginõukogu koosseisust ja tegevusest. Täiendava väärtusena leiab teosest biogramme kõigi Balti kubermangudest valitud duuma- ja Riiginõukogu liikmete kohta ning hulgaliselt seni eesti keelde tõlkimata dokumente.

Autor Toomas Karjahärm on Eesti ajaloolane, kelle uurimisvaldkonnad on seotud eelkõige 19. ja 20. sajandi poliitilise ajaloo ning ideoloogiate arenguga. Ta on põhjalikult käsitlenud Vene impeeriumi ja Baltikumi suhteid, rahvusluse ja identiteedi küsimusi ning moderniseerumisprotsesse. Karjahärm on avaldanud mitmeid akadeemilisi monograafiaid ja teadusartikleid, mis on pühendatud nii Eesti kui ka laiemalt Balti ajaloo sõlmküsimustele. „Vene impeeriumi parlament ja Baltikum“ täiendab tema varasemaid uurimusi, pakkudes põhjaliku ja dokumentaalselt toetatud ülevaate ühest keerulisemast perioodist, mil demokraatlikud arengud põrkusid kokku impeeriumi sisemiste vastuoludega.