Unistus Euroopast

Toomas Karjahärma „Unistus Euroopast“ on ajalooteaduslik käsitlus, mis uurib Eesti kultuuri- ja vaimuelu arengut 19. sajandist 20. sajandi keskpaigani, keskendudes ideedele ja ootustele, mis seostasid Eestit Euroopa kultuurilise ja poliitilise ruumiga. Raamatu keskne teema on Euroopa kui tähenduslik kujund – mitte üksnes geograafiline kontinent, vaid vaimne ja väärtuseline ideaal, mille poole Eesti haritlaskond, loomeinimesed ja poliitilised mõtlejad on suunanud oma lootusi. Karjahärm vaatleb, kuidas Euroopast kui moderniseerumise ja vabaduse sümbolist on saanud Eesti identiteedi osa ja kuidas see unistus on ajas nihkunud ja vastuolusid tekitanud.

Raamat on üles ehitatud temaatiliselt ja kronoloogiliselt, hõlmates selliseid võtmeperioode nagu rahvusliku ärkamisaja ideelised alused, Eesti iseseisvusliikumise ideoloogilised mõjutused ning Teise maailmasõja eelõhtul ja okupatsiooniajal kujunenud mentaalsed vastandused. Autor tugineb ulatuslikule arhiivimaterjalile, ajakirjandusele ja mälestustele, tuues esile haritlaste rolli ühiskondlike ideede kujundamises. Karjahärm ei paku ainult kirjeldavat ülevaadet, vaid püstitab ka analüütilisi küsimusi: mis tüüpi Euroopat eestlased on ihaldanud, kuidas on see seostunud demokraatia, rahvusluse või kultuurilise kuuluvuse ideedega, ja millal muutus unistus illusiooniks või kohustuslikuks retoorikaks.

Toomas Karjahärm (sündinud 1944) on tunnustatud eesti ajaloolane, kes on keskendunud 19. ja 20. sajandi ideede- ja kultuuriloole. Tema uurimused iseloomustavad süvitsiminekut ja võimet siduda üksikisikute mõtte- ja eluviise laiema ühiskondliku kontekstiga. „Unistus Euroopast“ kuulub Karjahärma kõige olulisemate teoste hulka, olles ühtaegu teaduslikult tihe ja loetav ka laiemale kultuurihuvilisele. Autor suudab veenvalt näidata, kuidas Euroopa idee on olnud osa Eesti vaimsetest enesemääratlustest, pakkudes raamatus mitte pelgalt ajalugu, vaid ka refleksiooni Eesti kultuurilise kuuluvuse ja valikute üle.