Lõunavaheaeg. Lihtne ja ilus

Toomas Kalli teos „Lõunavaheaeg. Lihtne ja ilus“ on kogumik lühivorme, milles autor kombineerib tähelepanekuid argielust, isiklikke mõtisklusi ja vaimukaid kommentaare ühiskonna hetkeseisude kohta. Kirjutised on enamasti lühikesed, ent täpsed, tuues esile inimesekesksed olukorrad ja igapäevaelu nüansid, mis sageli jäävad märkamatuks, kuid peegeldavad oma ajastu olustikku ja meelelaadi. Tekstid on kirjutatud heas tasakaalus huumori ja tõsidusega, olles korraga nii eneseiroonilised kui ka empaatilised. Lõunavaheaeg kui kujund viitab mitte ainult keset päeva toimuvale pausile, vaid ka laiemalt elutempo ja mõtlemise aeglustamisele – võimalusele peatuda ja vaadata enda ümber toimuvat teadlikumalt.

Kalli stiil on vaoshoitud, täpne ja sugestiivne, kus iga sõna omab kaalu. Ta suudab lühikeses tekstilõigus anda edasi meeleolu või suunata lugejat küsima, mis peitub nähtava all. Paljuski on need kirjutised oma ajastu peeglid – hilise nõukogude aja sotsiaalne ja vaimne seisund, mida autor tabab pealtnäha tavaliste olukordade ja karakterite kaudu. Olgu tegemist liftisõidu, ühistranspordi või tööpausi kirjeldustega – iga stseen avab midagi üldisemat, sageli iroonilist või ootamatult poeetilist. Kogu raamatut läbib teatud melanhoolne, ent mitte lootusetu toon, mis lisab argise elu kujutamisele sügavama mõõtme.

Toomas Kall (sündinud 1947) on eesti kirjanik, karikaturist ja stsenaariumide autor, tuntud oma mitmekesise loomingulise tegevuse poolest. Tema huumor on sageli peenetundeline ja teravmeelne, põimides ühiskonnakriitikat isikliku tundlikkusega. „Lõunavaheaeg. Lihtne ja ilus“ kuulub tema varasemate proosateoste hulka ning on hea näide sellest, kuidas igapäevast saab teha kirjandust – vaikset, täpset ja järelemõtlemist ärgitavat. See raamat ei pretendeeri suurtele üldistustele, ent kutsub lugejat märkama elu väikseid ja kordumatuid hetki, mis kipuvad mööda libisema just siis, kui neid kõige rohkem vajame.