Töö ja pere. Paindlik töökorraldus ja lastevanemate tööhõive

Töö- ja pereelu paindlik ühitamine on ajanõue täna ja veel enam homme terves euroopalikus kultuuriruumis. Mida edasi, seda enam hakkab see määrama nii riikide kui perekondade toimetulekut ning rahulolu oma eluga, iivet ja laste arenguvõimalusi, nii majanduse kui tehnoloogia uuenemist ning kogu ühiskonnas valitsevat õhkkonda.
Vähem vabu töökäsi ja ajusid tähendab seda, et koos majanduse ümberkujundamisega vähem tööjõu- ja rohkem teadmistemahukaks, koos tehnoloogiliste uuenduste ja tootlikkuse tõusuga aitab töö- ja pereelu paindlik sidumine meid välja ohtlikust olukorrast. Nende kahe poole vahel ei peaks valima, vaid need kuuluvad loomulikult igaühe kui terviku juurde loodetavasti ka järjest rohkemate tööandjate silmis. Edukas töö ja pereelu ühitamine annab uue ajendi inimeste enesekindluse tõusule ning toetab sündimuse kasvu, mis omakorda parandab meie demograafilisi väljavaateid tulevikus.
Artiklikogumikus keskendutakse peamiselt sellistele paindlike töövormide liikidele, mis mõjutavad otseselt töötavate inimeste töökorraldust, ehk töökohasisesele paindlikkusele. Põgusalt on juttu ka töökohavälisest paindlikkusest, mis mõjutab tööhõivet, inimeste otsuseid ja võimalusi tööle asuda ning töökoha kaotamist, kuid millel ei ole otsest mõju nende igapäevasele töökorraldusele.
Kogumikus ei käsitleta tööturu paindlikkust, mis puudutab tööturgu ning selle omadusi laiemalt, kuid mille seost üksikisiku töö ja pereelu ühitamise küsimustega on väga raske analüüsida.