Peksta ja kallistada. Arvamuslugusid Eestist ja eestlastest

See raamat võib olla meelepärane või vihastada, ent ükskõikseks jätab väheseid lugejaid. Kõige enam panevad siinsed lood siiski eesti elu ja tegemiste üle järele mõtlema, sest Tõnn räägib meiega fredjüssiliku filosoofilise ja rahuliku vaatlejana, kellest kiirgab elukogemust, kellel pole kuskile kiiret ja kes justkui patsutab meile õlale - inimene, kuhu sa tormad? Tõnn Sarv ei ole tavaline eestlane. Võib-olla varem oli, aga pärast seda kui ta Taimaale elama sattus, näeb ta Eesti elu mõnevõrra teistmoodi. Piltlikult öeldes isegi nii, nagu vaataks ta seda kusagilt teiselt planeedilt. Kaugelt Taimaalt, kus - nagu ta ise tunnistab – inimesed suure osa ajast ei teegi suurt midagi, vaid tunnevad elust rõõmu, paistab eestlaste pidev sagimine-trügimine, materialismikultusele orienteeritus hoopis teistmoodi. Sealt Eestis käies võib kodumaa teda rõõmustada, ent niisamuti ka kurvastada.