Tume laas

„Tume laas“ on Tõnis Lehtmetsa romaan, mis toob lugeja ette Eesti külaelu suurte ajaloosündmuste keerises. Lugu algab Teise maailmasõja eelsetest viimastest rahuaastatest, mil igapäevaelu on veel rahulik ja harjumuspärane. Sõja puhkemisega muutub aga kogu küla rütm: okupatsioon ja võõrvõimude vaheldumine toovad kaasa hirmu, segaduse ja lõhestavad inimeste suhteid. Romaan jälgib, kuidas tavalised taluinimesed peavad tegema otsuseid, mis määravad nende ja nende perede tuleviku, ning kuidas sõda mõjutab nii hinge- kui ka kogukonnaelu.

Teose keskmes on vastupanu ja alistumise küsimus. Metsavendade liikumine, mis saab üheks süžee oluliseks osaks, toob esile julguse ja lootuse, kuid ka ohud ja raskused. Samal ajal ei jää kõrvale argised mured – kodu säilitamine, toidu ja töö pärast pingutamine, omavahelised konfliktid ja lootused, mis sõja varjus sageli purunevad. Kui sõja järel jõuab elu kolhoosikorra aega, on vaja kohaneda uute nõudmiste ja korraldustega, mis muudavad külaelu aluseid. Raamat peegeldab seda, kuidas ühiskondlike muutuste all kannatavad kõige enam just lihtsad inimesed, kes püüavad siiski jätkata harjumuspäraste tööde ja peresuhetega.

Tõnis Lehtmets (1916–1980) oli kirjanik, kes kujutas oma loomingus sageli sõjajärgse maaelu ja tavainimese võitlust eluga. Tema teosed annavad edasi nii ajastu raskusi kui ka inimeste sisemist sitkust. „Tume laas“ kuulub nende romaanide hulka, kus autor sidus ajaloolised sündmused psühholoogilise sügavusega, tuues esile üksikisiku ja kogukonna sisemised heitlused keerukatel aegadel. Nii on see teos ühtaegu tunnistus ajaloost ja püüdlus mõista, kuidas inimesed raskuste kiuste elujõudu säilitavad.