Kohtumine vanaema aias

Tõnis Lehtmetsa juttude kogumik „Kohtumine vanaema aias” koondab endasse mitmeid erinevaid lugusid, mis on kirjutatud lihtsas ja selges vormis. Kogumiku aluseks on argised juhtumid ning väikeste inimeste maailmad, kus esile kerkivad nii lapsepõlve mälestused kui ka töö ja elu igapäevane rütm. Autor toob lugeja ette tegelased, kes seisavad silmitsi valikutega, mis ei pruugi olla suured ega otsustavad, kuid kujundavad siiski nende elu ja arusaamu. Pealkirjajutt „Kohtumine vanaema aias” viib lugeja tagasi kodu ja põlvkondade sidemete juurde, kus sümboolselt kohtuvad minevik ja olevik.

Raamatu peatükid, nagu „Kuldne varss”, „Kalaseeme” või „Nõmmevalgus”, annavad tunnistust teemade mitmekesisusest. Mõnes loos on fookuses lapse pilguga nähtud detail, teises tõsisem elusituatsioon, mida vahendatakse vaoshoitult ja realistlikult. Jutud liiguvad ajas ja ruumis erinevate inimeste kaudu, kes kannavad endas nii muret kui ka lootust. Kogumikus on ühendatud intiimne ja isiklik toon üldisema elupildi kirjeldamisega, kus inimlikud nõrkused, igatsus ja usaldus mängivad keskset rolli. Lood moodustavad terviku, mis laseb lugejal vaheldumisi kohata nii soojust kui ka elutõsidust.

Tõnis Lehtmets (1911–1998) oli eesti proosakirjanik ja ajakirjanik, kelle looming keskendus sageli argielu kujutamisele. Ta töötas mitmes toimetuses ning avaldas mitmeid jutukogusid ja romaane, milles inimestevahelised suhted ja tööelu olid olulisel kohal. Lehtmetsa stiil oli otsekohene ja rahulik, ta ei kasutanud liigseid kujundeid, vaid püüdis edastada lugusid võimalikult elulähedaselt. „Kohtumine vanaema aias” on tema varasemat loominguperioodi esindav teos, mis sobitub hästi tema üldisesse loomelaadi – tähelepanelikku pilku lihtsa elu ja tavalise inimese üle.