Kokku loetud

Toni Jordani romaan „Kokku loetud“ keskendub noore naise Grace Vandenbergi elule, mida määravad korrastatus, rituaalid ja täpsus. Grace elab maailmas, kus kõik peab olema loendatav ja korratav: ta loeb samme, hammustusi, hingeõhke ja isegi suudlusi. Tema päevad on rangelt struktureeritud ning kõikumised nendest reeglitest tekitavad ärevust ja sisemist segadust. Selline süsteem aitab tal toime tulla obsessiiv-kompulsiivse häirega, mis on kujundanud tema suhted nii pere kui ka ühiskonnaga. Grace’i maailm on kitsas, kuid turvaline – seni, kuni ta kohtub Jimiga, noormehega, kelle spontaansus ja otsekohene käitumine ei allu ühelegi tema reeglistikule.

Romaani süžee kulgeb suures osas Grace’i sisemaailmas, kus kord ja arvutus pakuvad turvatunnet, ent hakkavad ühtlasi piirama tema eluvõimalusi. Jimi tulek toob kaasa sisemise konflikti: kas armastus ja emotsionaalne side on võimalikud siis, kui kogu elu peab mahtuma kindlatesse arvumustritesse? Jordani tekstis põimuvad huumor ja haavatavus, kujutades Grace’i vaimset seisundit mitte kui haigust, vaid kui osa tema isiksusest. Teksti rütm järgib peategelase maailmataju – vahedalt, sageli lühikeste sisemonoloogidega, kus mõtted hüplevad ühest arvestusest teise, otsides mõtet ja mõistmist. Samas on Grace’i hääl terane ja eneseteadlik, mis muudab ta mitte passiivseks kannatajaks, vaid oma olukorra aktiivseks mõtestajaks.

Toni Jordan on Austraalia kirjanik, kelle loomingus on keskne koht psühholoogiliselt nüansseeritud ja humoorikatel karakteritel. „Kokku loetud“ on tema debüütromaan, mis ilmus esmakordselt 2008. aastal ja pälvis kiiresti rahvusvahelist tähelepanu. Jordanil on teadustaust ning tema kirjutamisviis ühendab täpsuse, empaatia ja teravmeelsuse. Ta käsitleb sageli ühiskondlikult varjutatud seisundeid ning nihutab nende kaudu tavalise ja ebatavalise piire. Grace’i lugu on üks näide sellest, kuidas autsaideri vaatenurgast on võimalik luua ligipääs argimaailmale, paljastades selle kokkuleppelisuse ja sundides lugejat mõtlema, millest koosneb „normaalne“ elu. Jordan on jätkanud kirjutamist ka hilisemates romaanides, püsides teoste fookuses alati inimese sisemaailma ja selle kokkupõrke reaalsusega.