Lausidioot

Tommy Jaudi romaan „Lausidioot“ („Vollidiot“) on humoorikas ja tempokas lugu tänapäeva noormehe katsest toime tulla töö, armastuse ja iseendaga suurlinnakeskkonnas. Peategelane Simon Peters on kolmekümnendates eluaastates endine ajakirjanik, kes töötab nüüd mobiiltelefonide kaupluses ning püüab navigeerida igapäevase üksluse, sotsiaalse surve ja romantiliste läbikukkumiste vahel. Simon on vaimukas, enesekriitiline ja kohati lootusetult kohmakas – ta mõtleb palju, ütleb vähe ja tegutseb sageli valesti. Ometi seisneb romaani võlu just selles sisemises vastuolus, mis muudab peategelase ühtaegu koomiliseks ja äratuntavalt inimlikuks.

Teos kulgeb sisemonoloogide ja dialoogide vaheldumises, peegeldades Simoni mõttemaailma, mis on täis hinnanguid, tähelepanekuid ja kahtlusi. Tema kinnisideeks saab kena telemoderaator, kellele ta püüab muljet avaldada erinevate absurdsete ettevõtmistega, mis viivad ta järjest ebamugavamatesse ja koomilisematesse olukordadesse. Samal ajal torkab silma ühiskonnakriitiline alatoon: romaan tõstatab küsimusi tänapäeva noorte meeste identiteedist, ootustest edukusele ja armastuse tähendusest maailmas, kus suhtlemine toimub rohkem telefoni, kui päriseluliste kogemuste kaudu. Jaudi tekstis leidub nii slapstick-huumorit kui peenemaid psühholoogilisi nüansse.

Tommy Jaud on saksa kirjanik ja stsenarist, kelle teoseid iseloomustab kiire tempo, eluline dialoog ja sarkastiline pilk tänapäeva ühiskonnale. „Lausidioot“ oli tema läbimurdeteos, mille põhjal on valminud ka menukas film. Jaud kirjutab meelelahutuslikult, kuid tema karakterid ja olukorrad on tuttavad igale, kes on kunagi tundnud end pisut eksinuna tänapäeva ootuste ja võimaluste rägastikus. Tema raamatud on sageli žanrimääratlusega „meesteraamatud“, kuid nende mõju ulatub kaugemale, sest nad käsitlevad universaalseid teemasid läbi huumori ja eneseiroonia prisma.