Püha Evita

Tomás Eloy Martínezi romaan „Püha Evita“ ilmus eesti keeles 1999. aastal kirjastuse Varrak väljaandel. Teos räägib Eva Peróni, Argentiina legendaarse presidendiproua, elust ja eelkõige tema surmajärgsest saatusest. Eva Perón suri 1952. aastal kõigest 33-aastasena, kuid tema elu ja tegevus olid juba eluajal muutnud ta rahva jaoks sümboliks. Raamat keskendub seejärel erakordsele loole tema palsameeritud kehast, mida aastaid peideti, rööviti, viidi ühest paigast teise ja mille ümber põimusid mitmed poliitilised ja müstilised tõlgendused. Nii muutub Eva Perón raamatus tegelaseks, kes elab edasi mitte üksnes mälestustes, vaid ka sümbolina, mille tähendust püüavad erinevad jõud enda kasuks tõlgendada.

Romaan ei ole üksnes ajalooline jutustus, vaid ka fantaasia ja fakti piiridel liikuv kirjandusteos. Martínez kasutab dokumentaalseid allikaid, tunnistusi ja ajaloolisi detaile, kuid seob need kirjandusliku kujutlusvõimega, luues mitmekihilise ja mitmetähendusliku loo. Eva Peróni keha teekond kehastab ühtlasi Argentiina lähiajaloo traagikat, kus võim ja ideoloogia põimuvad rahva emotsioonidega. Teos on saanud tunnustust kui üks kõige mõjuvamaid ladina-ameerika romaane, milles on tuntav ka maagilise realismi mõjutus. See on lugu naisest, kelle isiklik saatus muutus müüdiks ja kes jätkas ühiskondliku elu kujundamist ka pärast surma.

Tomás Eloy Martínez (1934–2010) oli Argentina kirjanik ja ajakirjanik. Ta alustas oma kirjanduslikku tegevust 1960. aastatel, ent sõjaväelise diktatuuri tõttu oli sunnitud elama paguluses Venezuelas, kus ta jätkas kirjutamist. Hiljem elas ta ka Ameerika Ühendriikides, töötades ajakirjanduse ja kirjanduse õppejõuna. Tema loomingu läbivaks jooneks on ajaloosündmuste ja fiktsiooni ühendamine, andes neile uue tõlgendusliku mõõtme. „Püha Evita“ on tema tuntuim romaan, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse ja mida on kiitnud ka Gabriel García Márquez, nähes selles teost, mida ta ise oleks soovinud lugeda.