Utoopia rannik

Tom Stoppardi näidend „Utoopia rannik“, mille tõi eesti keeles lavale Tallinna Linnateater, on kolmas osa ambitsioonikast triloogiast „Utoopia rannik“, mis käsitleb 19. sajandi vene intelligentsi püüdlusi, unistusi ja vastandlikke valikuid. See osa jätkab samade tegelaste – eelkõige filosoofide, kirjanike ja sotsiaalsete idealistide – jälgimist, kes on nüüdseks jõudnud oma elutee keerukasse ja vastuolulisse lõppjärku. Kui triloogia varasemad osad keskendusid utoopiliste ideede kujunemisele ja poliitilistele unistustele, siis „Utoopia rannik“ vaatleb nende unistuste kokkupõrget tegelikkusega, süvenedes pettumusse, üksindusse ja ajast maha jäämisesse.

Stoppardi tekst on tihe, intellektuaalne ja kihiline, täis filosoofilisi arutelusid, ajaloolisi viiteid ning psühholoogilist täpsust. Tegelased, kes kunagi uskusid revolutsiooni võimalikkusesse ja maailma ümberkujundamisse, peavad nüüd toime tulema selle tagajärgedega – kas vaikse kibestumise, kompromisside või vaikiva alistumise kaudu. Näidend ei anna lihtsaid vastuseid ega loo selget moraali, vaid asetab publiku olukorda, kus mõista tuleb nii läbikukkumist kui idealismi väärikust. „Utoopia rannik“ on seega lugu mitte ainult ajaloost, vaid ka inimesest ajaloos – tema unistustest ja paratamatusest nende ees murduda.

Tom Stoppard (snd 1937) on briti dramaturg, kelle loomingule on iseloomulik keeleline leidlikkus, filosoofiline sügavus ja ajalooteadlikkus. „Utoopia rannik“ triloogia kuulub tema kõige ulatuslikumate ja ambitsioonikamate lavateoste hulka, käsitledes ajalooliste tegelaste kaudu ideede arengut ja nende mõju inimelule. Eesti keelde toodud versioon Tallinna Linnateatris säilitab selle mitmetasandilise ülesehituse ja intellektuaalse intensiivsuse, pakkudes harukordselt rikkalikku ja mõtlemapanevat teatrielamust.