Suurvete aegu

„Suurvete aegu” on Toivo Vaigu jutustus, mis algab 1950. aastate keskpaiga lapsepõlvest ja viib lugeja edasi ajani, mil peategelasest on saanud omavalitsusjuht. Teos jälgib Taavi Männi kujunemislugu, alustades poisipõlvest, kus teadmisi ammutati suuliselt perelt ja kogukonnalt, sest muid võimalusi nappis. Uudishimulik poiss satub seetõttu sageli olukordadesse, mille tähendus jääb talle arusaamatuks, ent mis omakorda avardavad tema maailmapilti. Vaigu kirjeldustes põimuvad isiklik kogemus, ajastuolu ja inimestevahelised suhted, andes lugejale pildi sellest, kuidas kasvas ja arenes üks tavaline Eesti poiss keset keerulisi aegu.

Teose teine pool viib lugeja 1990. aastatesse, kui Eesti taasiseseisvunud riik seisis silmitsi suurte ümberkorraldustega. Taavi, kellest oli kujunenud kohalik omavalitsusjuht, satub vastuolulisse ajastusse, kus omandi- ja maareformi küsimused tekitasid pingeid ning nõudsid keerulisi otsuseid. Autor toob esile nii igapäevase vallamaja töö kui ka inimeste erinevad huvid ja ootused, mis sageli põrkuvad. Samuti ilmuvad loosse koomilised ja ootamatud seigad, mis tasakaalustavad tõsiseid teemasid ja annavad loole inimliku ning vahetu mõõtme. Nii pakub raamat ühtaegu ajaloolist tausta ja elulist värvi.

Toivo Vaik on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle looming seob sageli isiklikke kogemusi ja kohaliku elu kujutust laiemate ühiskondlike arengutega. Tema teostes on tähelepanu keskmes inimesed oma igapäevaste rõõmude ja muredega, aga ka Eesti maaelu ning omavalitsuste toimimine muutuvates oludes. Vaik on tuntud kui hea jutustaja, kes oskab põimida realistlikku elupiltlikkust huumoriga, andes edasi nii ajastu eripära kui ka inimeste vahetuid emotsioone. „Suurvete aegu” asetub sellesse loomejoonesse, olles ühtaegu mälestuslik ja ajalugu peegeldav romaan.