Laul Sipirja lastest

/---/Praegu on Mukka raamatud populaarsed just noorte hulgas, neist kirjutatakse üliõpilasuurimusi, akadeemiline kriitika ei ole kirjaniku loomingut ikka veel lõplikult omaks võtnud, kuigi möönab, et Mukka näololi tegemist harvaesineva andega. Mukka tegelaskujud liiguvad enamasti põhja pool polaarjoont, polaaröö ahistav as ringis. See on pinnas, mis andis ainet autori loorningule, kamar, millel kulgesid Mukka enda elupäevad, üürikesed nagu Lapimaa suvi ... Mukka ei mahtunud tolle aja soome kirjanduspildi raamidesse. Ta käis oma radu, mis looklesid urbaniseerunud heaoluühiskonna ääremaadel, eemal moevoolude suurteedest. Arvustajad ei väsinud kirjanikku õpetamast, millest ja kuidas kirjutada, agaramad kogum soovitasid tal Lapist mujalekolida, kui see kant talle nii masendavalt mõjub. Nõnda seisab Mukka looming isepäisena ja erandlikuna soome kirjandusloos, osutades ühele võimalusele inimeksistentsi tõlgendamisel. Mukka koduküla Orajärvi jääb 40 !kilomeetrit polaarjoonest põhja poole, Pello kirikukülani saab sealt 17 kilomeetrit. Orajärvi küla kuulus kunagi peaaegu tervenisti kirjaniku vaarisale, aegade jooksul oli suguvõsa aga va esunud, nii et Timo Mukka vanemaid peeti juba kehvikuteks. Sõja ajal sattus perekond Kesk-Rootsi Edsby põgenikelaagrisse. Tõlkija