Eesti mõisnike vapid

Tiit Saare raamat „Eesti mõisnike vapid” on põhjalik heraldika-alane käsitlus, mis tutvustab Eesti ala vasallide ning hilisemate aadlisuguvõsade vapimärke ja nende kujunemislugu. Teos hõlmab ajavahemikku 13. sajandist kuni 20. sajandini, andes ülevaate nii varaste rüütlivappide kui ka hilisemate aadlivappide arengust. Iga vapi juurde on lisatud lühike andmestik vastava suguvõsa kohta, pakkudes nii genealoogilist kui ka kultuuriloolist tausta. Raamat katab suurt hulka perekondi, kes on läbi aegade Eestis mõisu või läänivaldusi omanud, mistõttu moodustub laiahaardeline pilt meie maa aadlikultuurist.

Teos ei piirdu ainult heraldiliste kujutiste esitlemisega, vaid asetab need ka laiemasse ajaloolisse konteksti. Iga peatüki sissejuhatuses antakse ülevaade vastava ajajärgu heraldikast, tuues esile Saksa, Poola, Rootsi ja Vene heraldilise traditsiooni eripärad. Nii saab lugeja aimu, kuidas eri kultuurid mõjutasid Eesti mõisnike sümbolite kujunemist. Lisaks annab raamatu üldsissejuhatus ülevaate heraldika algusest ja vapi kui sümboli arengust läbi sajandite. Käsitlus avardab silmaringi, pakkudes teadmisi mitte ainult heraldikahuvilisele, vaid ka laiemale ajaloo ja kultuuriloo huvilisele lugejaskonnale.

Tiit Saare (snd 1954) on eesti ajaloolane ja heraldik, kes on uurinud põhjalikult Eesti aadliperekondade ajalugu ja sümboolikat. Ta on tegelenud ka heraldika populariseerimisega ning avaldanud mitmeid käsitlusi ja artikleid sel teemal. Saare töö eripära seisneb püüus ühendada akadeemiline täpsus ja laiemale lugejale arusaadav esitlus, mis teeb tema raamatud väärtuslikuks nii teaduslikus kui ka harivas plaanis. „Eesti mõisnike vapid” on üks tema olulisemaid teoseid, mis on jäänud aluseks Eesti heraldika tundmaõppimisel.