Tiit Randla teos „Metsloomi ja linde Eestis“ esitab ülevaate Eesti looduses esinevatest loomaliikidest, keskendudes imetajatele ja lindudele, keda võib kohata eri elupaikades — metsades, soodes, rannikualadel ja kultuurmaastikel. Autor käsitleb loomade välistunnuseid, eluviise ja levikut, toetudes omaaegsele teaduskirjandusele ning vaatluskogemustele. Teos ei keskendu haruldustele või eksootilistele liikidele, vaid sellele, mida Eesti looduses tõenäoliselt kohata võib. Rõhk on liigilisel mitmekesisusel ja sellel, kuidas loomad on kohastunud muutuvate looduslike tingimustega, aastaajaliste tsüklite ja inimtegevusega. Eri peatükid on pühendatud nii väiksematele kui suurematele imetajatele, samuti ränd- ja paiksetele lindudele, ning neis tuuakse esile loomade roll ökosüsteemis ilma neid hinnanguliselt eristamata.
Raamat on üles ehitatud süsteemselt, liikide kaupa, järgides loodusteaduslikku käsitlustraditsiooni. Autor ei piirdu liiginimede ja kirjeldustega, vaid seob loomade käitumise ja leviku konkreetsete maastikutüüpide ja inimkeskkonna arenguga. Näiteks on tähelepanu all, kuidas põllumajanduse intensiivistumine ja metsade majandamine on mõjutanud loomade liikumist ja elupaikade paiknemist. Lindude puhul analüüsitakse ka rände eripärasid ja pesitsusaegset jaotumist. Ehkki tekst ei kasuta emotsionaalselt laetud väljendeid, on tajutav püüe jäädvustada hetkeolukorda, milles paljude liikide eluviisid olid juba selgelt muutumas. Teos toimib seega ühtaegu kirjeldusena ja kaudse ajamärgina selle kohta, milline oli Eesti looduse seisund enne kiiret keskkonnamuutuste ajastut.
„Metsloomi ja linde Eestis“ ei keskendu üksikutele eranditele ega isiklikele kohtumistele loomadega, vaid püüab luua tervikliku pildi Eesti fauna kooslusest. Lähenemine on informatiivne ja lähtub loodusteaduslikust mõttelaadist, milles iga liik käsitletakse osana suuremast tervikust. Autor ei anna hinnanguid, vaid esitab andmed ja vaatlused viisil, mis võimaldab lugejal moodustada enda jaoks pildi metsloomade ja lindude olemasolust, käitumisest ja seotusest keskkonnaga, mille osa on ka inimene ise.