Jutustus punakael-laglest

Tiit Randla populaarteaduslik raamat „Jutustus punakael-laglest“ tutvustab lugejale põhjalikult üht haruldast ja Eestis vaid rändel kohatavat linnuliiki – punakael-laglet. Teos on kirjutatud isikupärases vormis, põimides teaduslikke fakte ja autori isiklikke tähelepanekuid loodusliku jutustamislaadiga. Pealkirjas kasutatud sõna „jutustus“ ei viita ilukirjanduslikule fiktsioonile, vaid viitab soojale, peaaegu vestluslikule toonile, millega autor tutvustab lindude rändeteid, pesitsemist, ohustatust ja elupaiku. Raamat ei piirdu pelgalt ühe liigi kirjeldamisega, vaid avab lugejale ka linnuvaatluse metoodikaid, märkamise kunsti ning looduskaitse vajadust laiemalt.

Teose fookuses on punakael-lagle kui looduskaitseline nähtus: haruldane arktiline haneline, kelle ränne ulatub tundratest Musta mere äärde ja kelle eluviisid sõltuvad tugevalt kliimast, veerežiimist ja inimtegevusest. Randla kirjeldab linde täpselt, ent arusaadavalt, sobitades teadusliku terminoloogia sujuvalt üldkeelde. Raamatu lehekülgedelt joonistub välja liik, kelle saatus on ühtaegu looduse rütmi ja inimeste valikute meelevallas. Teos mõjub ühtaegu hariva ja hoiatavana, ärgitades tähele panema mitte ainult üht kaunist lindu, vaid ka kogu ökosüsteemi, milles ta elab.

Tiit Randla (1935–2007) oli eesti zooloog, ornitoloog ja loodusraamatute autor, kelle töö oli pühendatud peamiselt lindude uurimisele ja populariseerimisele. Ta töötas aastakümneid Tartu Ülikoolis ning panustas oluliselt Eesti ornitoloogia arengusse, sealhulgas looduskaitseliste seisukohtade kujundamisse. Tema kirjutamisstiili iseloomustab teadlase täpsus, mida saadab sügav loodustunnetus ja oskus luua ühendus lugejaga. „Jutustus punakael-laglest“ on ehe näide tema võimest ühendada teadustekst ja looduskirjandus viisil, mis kõnetab nii huvilisi kui ka süvenenud loodusesõpru.