Riigipööraja märkmik

Tiit Madissoni raamat on autobiograafiline teos, mis jutustab autori elu pöördelisi ja vastuolulisi etappe, ulatudes nõukogudeaegsetest repressioonidest kuni taasiseseisvunud Eesti poliitiliste sündmusteni. Teos on isiklik tunnistus inimeselt, kelle elu on olnud pidevas vastasseisus võimuga – esmalt totalitaarse riigiga, hiljem aga vabaduse nimel loodud uue süsteemiga. Madisson vaatleb oma kogemusi otsekoheselt ja hinnangut kartmata: ta kirjeldab KGB ülekuulamisi, vangilaagrite argipäeva ja hilisemaid konflikte Eesti poliitilises elus. Raamatust kujuneb portree mehest, kelle usk oma põhimõtetesse ei ole sõltunud ajastu ega oludest. «Riigipööraja märkmik» on dokument ja samal ajal süüdistus – tunnistus sellest, kui keeruline on jääda ausaks ühiskonnas, mis ei talu mässajaid isegi vabaduse tingimustes.

Teose toon on pingestatud, kuid aus, kandes endas nii kibedust kui ka trotsi. Madisson ei positsioneeri end kangelasena, vaid inimesena, kes on pidanud maksma oma veendumuste eest isiklikku hinda. Tema kirjeldused poliitilistest ja ühiskondlikest muutustest on sageli teravad ja kriitilised, kuid samas on neis tunda siirust ja soovi mõista, miks vabaduse nimel võideldes kaotatakse vahel selle sisu. Autor peegeldab Eesti lähiajalugu altpoolt – mitte võimukoridoridest, vaid vangikongi ja opositsioonilise meelsuse perspektiivist. Raamat ei paku kompromisse ega rahulikke seletusi, vaid sunnib lugejat mõtlema, kuidas ideaalid ja tegelikkus lahknevad ning mis saab neist, kes julgevad seda välja öelda.

Tiit Madisson (1941–2021) oli eesti dissident, vabadusvõitleja ja kirjanik, kes sai tuntuks oma opositsioonilise tegevuse ja avalike seisukohtadega juba Nõukogude perioodil. Ta kuulus 1980. aastate algul Eesti iseseisvusliikumise radikaalsemasse tiiba ning kandis vanglakaristusi poliitilise tegevuse eest. Pärast taasiseseisvumist jätkas Madisson kriitilise intellektuaalina, kes ei hoidnud end tagasi ka uue riigi juhtimise ja moraalsete valikute kommenteerimisel. Tema kirjutised, sealhulgas «Riigipööraja märkmik», peegeldavad erakordset põhimõttekindlust ja isikliku vastutuse tunnet. Madissoni nimi on jäänud eesti lähiajalukku kui vabaduse ideega kompromissitu inimese oma – sellise, kes ei sobitunud võimustruktuuridesse, kuid kelle olemasolu pani ühiskonda peeglisse vaatama.