Olümpiamängude ajalugu 2. osa. Suvemängud 1920-1944

Tiit Kuningase ja Tiit Lääne koostatud „Olümpiamängude ajalugu. 2. osa. Suvemängud 1920–1944“ jätkab ülevaadet rahvusvahelise spordiliikumise ühest tähtsaimast peatükist, keskendudes ajajärgule, mil olümpiamängud pidid läbi elama maailmasõdade vahele jäävad muutlikud aastad. Raamat käsitleb nelja suveolümpiat: Antverpen 1920, Pariis 1924, Amsterdam 1928 ja Berliin 1936, samuti ärajäänud 1940. ja 1944. aasta mänge, mille ettevalmistused katkesid sõjategevuse tõttu. Käsitlus ei piirdu üksnes sportlike saavutustega, vaid vaatleb olümpiat laiemas ajaloolis-poliitilises kontekstis.

Teos toob esile iga mängude toimumispaiga eripära, korralduslikud väljakutsed ja tähtsamad tulemused. Lisaks üldisele rahvusvahelisele ülevaatele on olulisel kohal Eesti sportlaste osavõtt ja saavutused, andes raamatule kohaliku ajalookroonika mõõtme. Lugeja saab aimu sellest, millistes tingimustes sportlased võistlesid, kuidas muutusid spordialad ja reeglid ning kuidas olümpiamängudest kujunes globaalne suurüritus. Berliini 1936. aasta mängud saavad raamatus erilise tähelepanu oma ideoloogilise tausta tõttu, pakkudes näiteid, kuidas sport ja propaganda võivad põimuda.

Tiit Kuningas ja Tiit Lääne on mõlemad kogenud spordiajaloolased ja ajakirjanikud, kelle koostöö on aastate jooksul andnud mitmeid põhjalikke ülevaateid Eesti ja maailma spordiloost. Nende käsitlusviis ühendab faktitäpsuse, analüütilisuse ja jutustava lähenemise, mis muudab ajaloolise materjali kergesti jälgitavaks ja sisukaks. „Olümpiamängude ajalugu“ ei ole üksnes spordiraamat, vaid ka peegeldus 20. sajandi murrangulistest aegadest, milles olümpialiikumine otsis oma kohta kiiresti muutuvas maailmas.