Andruse õnnepäev

Tiit Kändleri „Andruse õnnepäev“ on humoorikas ja samas filosoofiliselt laetud jutukogu, mille peategelaseks on tavaline mees nimega Andrus, kelle igapäevased toimetused ja sisemonoloogid peegeldavad elu absurdsust ja inimese katset selles mingit korda või tähendust leida. Lood on üles ehitatud lühikeste episoodidena, kus korduvad tegelased ja olukorrad loovad mängulise, ent mõtliku tonaalsuse. Kändleri tekstis põimuvad argine reaalsus ja absurdi sugemed, mistõttu mõjub „õnnepäev“ pigem elu absurdsuse kroonikana kui reaalse õnne kirjelduse või püüdlusena selleni jõuda.

Peategelase vaatepunktist nähtuna saavad tähelepanuväärseks just need olukorrad, mida muidu võiks pidada tähtsusetuks: ootamised, pisikesed ebaõnnestumised, kummalised kohtumised või sisemised vaidlused iseendaga. Kändleri keel on mänguline ja vaimukas, sageli vahe iroonia ja ootamatute keelepööretega. Tegelase elukogemus on küllalt tavaline, kuid see esitatakse nii, et lugeja võib märgata selles peegeldust ka enda argipäevast. „Andruse õnnepäev“ ei taotle suuri üldistusi, vaid pigem väikeste tähelepanekute kaudu sündivat äratundmist.

Tiit Kändler (snd 1948) on eesti teaduskirjanik, humorist ja publitsist, kelle loomingus põimuvad loodusteaduslik maailmapilt ja kirjanduslik mängulisus. Tema sulest on ilmunud nii populaarteaduslikke raamatuid kui ka ilukirjanduslikke teoseid, mille ühisjooneks on kriitiline ja mõneti skeptiline vaade inimese püüdlustele maailmast aru saada. „Andruse õnnepäev“ kuulub tema rohkem kirjanduslikku suunda, pakkudes nii huumorit kui eksistentsiaalset õlakehitust – kergesti loetavat, ent mõttetihedat teksti igapäevaelu jaburusest.