Rukkililleraadio

Tiina Tammani teos „Rukkililleraadio“ on dokumentaalsetel allikatel põhinev mälestusteraamat, mis heidab valgust eesti pagulaskogukonna tegemistele ja Eesti Hääle raadiosaadete telgitagustele Londonis külma sõja aastatel. Raamatu keskmes on ajakirjanduslik töö eksiilis, täpsemalt BBC Eesti toimetuse tegevus, kus autor ise töötas. Pealkiri „Rukkililleraadio“ viitab sümboolselt eesti identiteedi ja kultuuri hoidmisele läbi raadioeetri – rukkilill kui rahvustaim, raadio kui ainus ühenduslüli okupeeritud kodumaaga.

Teos ühendab isikliku kogemuse, ajaloolise tausta ja meediakriitilise vaatepunkti. Tamman kirjeldab raadiosaadete koostamist, toimetuse sisekliimat ning koostööd teiste rahvusringhäälingute kolleegidega. Eriline tähelepanu on suunatud sellele, kuidas välisraadio suutis hoida eesti kuulajaskonna meelsust vabal maailmal silma peal hoides. Autor ei väldi ka keerulisi teemasid – näiteks tsensuuri, ideoloogilist pinget või eetilisi valikuid, millega tuli arvestada nii toimetajatöös kui isiklikus maailmavaates. „Rukkililleraadio“ jutustab seega rohkemat kui ühe toimetuse lugu – see on ka lugu infovõitlusest, kuulumisest ja jäämisest.

Tiina Tamman (snd 1946) on eesti ajakirjanik ja publitsist, kes on elanud suure osa elust Suurbritannias. Tema looming seob ajakirjandusliku täpsuse ja isikliku mälu, käsitledes sageli Eesti lähiajalugu ja meedia rolli selles. „Rukkililleraadio“ on nii mälestusraamat kui ka ajaloodokument, mis toob esile ühe vähe käsitletud valdkonna – eesti eksiilmeedia – tähtsuse identiteedi hoidmisel ja info vahendamisel ajal, mil ametlik kanal puudus. See teos avab unikaalse vaatepaiga raadiotegijate igapäevatööle ja kultuurimissioonile külma sõja tingimustes.