Väikesed vanamehed

„Väikesed vanamehed” on Tiina Laanemi esikromaan, mis pälvis tähelepanu juba enne ilmumist, võites 2006. aasta romaanivõistluse. Teos räägib inimestest, kes liiguvad meie ümber igapäevaselt – meestest, naistest ja lastest –, kuid keda sageli ei märgata või mõistetakse vaid osaliselt. Romaanis on keskmes küsimused sõprusest, selle tegelikkusest ja väärtusest, ning elu enda sisust. Lugu avab, kuidas inimestevahelised suhted kujunevad ja milliseid varjundeid need aja jooksul omandavad.

Romaani peategelasteks on mehed, kelle ümber koonduvad naised ja pereliikmed. Tekst toob esile varjatud pinged, vaikivad leppimised ja unustatud igatsused, luues pildi argielust, kus suured tunded väljenduvad sageli väga tagasihoidlikult. Autor laseb tegelastel iseenda varjus esile tulla, näidates, et inimese elu tähendus ei pruugi seisneda suurtes sõnades, vaid väikestes, mõnikord märkamatutes tegudes. Laste kohalolu romaanis on pigem taustal, kuid nende olemasolu annab loole sügavama mõõtme ja peegeldab täiskasvanute valikute mõju.

Tiina Laanem (sündinud 1969) on eesti kirjanik ja ajakirjanik. Ta on avaldanud romaane ja lühiproosat, milles käsitleb inimestevahelisi suhteid, igapäevaelu varjatud kihte ja moraalseid valikuid. „Väikesed vanamehed” oli tema esimene ilukirjanduslik teos, mis tõi autorile tuntuse ning kinnitas tema positsiooni kaasaegse eesti kirjanduse maastikul. Hilisemates teostes on Laanem jätkanud samade teemade uurimist, sidudes detailitäpse jutustamisviisi sotsiaalsete ja psühholoogiliste vaadetega.